Ligi 500 säilinud mõisakompleksist vajavad paljud taastamist ja renoveerimist, mis muinsuskaitseliste nõuete tõttu on tavapärasest mõistagi kallim töö. Ekstreemsemate näidetena on säärastel töödel kasutatud siiski ka kipsplaate ja montaaživahtu, kirjutab Äripäev.

- Haimre abimõisa renoveerimisel oli kasutatud kipsi ja ehitusvahtu, mis on muinsuskaitse eeskirjade järgi keelatud. Foto: Maris Ojasuu
Skanton Kinnisvara maakler Anne Krutto müüs aasta algul 98 000 euroga müügis olnud Haimre abimõisa ehk Sulu karjamõisa Raplamaal. Sulu müüdi tema sõnul õiglase turuhinnaga, arvestades, kui palju kulub selle elamiskõlblikuks tegemiseks.
Krutto müüs Sulu mõisa vähem kui aasta, kuid enne proovis omanik seda ise teha, mõistes peagi, et sihtgrupi leidmine on päris keeruline.
Mõisa olukord oli Krutto sõnul üsna vilets - katusesarikaid olid mädanenud ja lume raskuse all oli veranda lahti surutud, nii et see oli köitega kinni tõmmatud. Sulu mõisa endine soomlasest omanik oli juba projekti tellinud, esimese renoveerimise ära teinud, kõik dokumendid olid korras, nendega tuli lihtsalt jätkata. Samas oli kasutatud mõisa renoveerimisel kipsi ja Makroflexi, mis on muinsuskaitse eeskirjade järgi keelatud.
"Mitu mõisahuvilist ütles, et parem, kui siin poleks midagi tehtud," sõnas Krutto.
Pikemalt on vanade mõisahoonete ostu-müügi ja renoveerimiste kohta võimalik lugeda
Äripäeva vahendusel.
Seotud lood
Haapsalu Uksetehas on Eesti vanim kaasaegsel tehnoloogial uksi valmistav ettevõte, mis tähistab tänavu oma 34. tegevusaastat. Täielikult Eesti kapitalil tegutsev tehas on tuntud ennekõike kvaliteetsete sise- ja välisuste tootjana, kuid viimastel aastatel on oluliseks kasvanud ka aknatootmine, mis moodustab juba umbes kümnendiku kogu käibest.