Ehituse eriala ebapopulaarsust illustreerivad kandideerimist ja õppima asumist kinnitav info, mille järgi oli 31. juuli seisuga
Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse bakalaureuseõppes täitmata 29 kohta ning hoonete ja rajatiste magistriõppes 3 kohta.
"Lõplikud tulemused saame teada siis, kui tudengikandidaadid on õppima asumist kinnitanud. Elu näitab, et päriselt õppima asub vaid 30-40% avalduse esitanutest," ütles tehnikaülikooli kütte- ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll.
„Olukord, kus ehituses pole piisavalt töökäsi, pole uus ning teedevaldkonnas pole kvalifitseeritud tööjõudu ülearu olnud ei nüüd ega ka varem,“ rääkis
Lemminkäinen Eesti ASi juhatuse esimees
Sven Pertens. Tema sõnul tegelevad probleemiga ennekõike ettevõtjad, kellele inseneriharidusega töötajad on tegevuse jätkamiseks eluliselt vajalikud. „Teedevaldkonna ettevõtjad palkavad muu hulgas tööle üldehitus- või muu ala inseneriharidusega inimesi ning kujundavad neist töö käigus teedespetsialiste,“ selgitas Pertens. Ta möönis, et pikemas perspektiivis see probleemi ei lahenda, kuna ka näiteks üldehitajaid kimbutab kvalifitseeritud tööjõu nappus.
Ettevõtjate sõnul on tarvis panustada riiklikele muutustele. Loe sellest pikemalt
Äripäeva uudisteportaalist.