Visiooni loomise asemel käib mäng maksudega

Seoses Eesti majanduskasvu paigaltammumisega küsis Äripäev erinevate ettevõtjate ja arvamusliidrite seisukohti ja soovitusi majanduse elavdamiseks ja maksudega käitumiseks.

Maksumaksjate liidu juhi Lasse Lehise sõnul võiksid poliitikud maksud seniks rahule jätte, kui tekib pikem visioon. Pealegi pole Lehise arvates Reformierakonna valijatel ilmselt sotsiaalmaksu protsendist sooja ega külma.

"Niikaua, kui ei ole head plaani, kuidas maksudega majandust ergutada, oleks kõige targem üldse mitte teha mingeid maksumuudatusi. Ei tõsta ega langetada. Koalitsioonierakonnad võiksid vabalt kõik oma rahapildumise lubadused ära unustada ja valijad annavad neile selle andeks. Reformierkonna valijatel pole sooja ega külma mingist sotsiaalmaksu protsendist. Ma kardan, et suurem osa neist ilmselt ei teagi, kui suur sotsiaalmaksu määr üldse on," märkis Lehis ja lisas: "Nemad valisid Reformierakonda sellepärast, et Savisaar ei saaks peaministriks. See eesmärk on edukalt täidetud ilma igasuguste aktsiisitõusudeta. Rohkem polegi vaja, sest midagi enamat Reformierakonnalt nagunii keegi enam ammu ei oota," kritiseeris Lehis võimulolevat erakonda.

Investeering taristusse kahekordistaks tulemuse

Ka Lemminkäinen Eesti tegevjuhi Sven Pertensi sõnul peaks Eesti valitsus kujundama pikema perspektiivi, võtma laenu ja laenuraha investeerima taristu arendamisse ning lõpetama maksudega mängimise.

"Majanduse elavdamiseks on mitmeid võimalusi ja neid tuleks rakendada kompleksselt. Valitsusel peaks kõigepealt tekkima mingi visioon, kuhu tahame jõuda. Praegu tegeldakse ennekõike tänase päeva probleemidega. Puudub arusaam majanduse kui terviku toimimisest ning pikem perspektiiv on täiesti ära ununenud," märkis Pertens.

Ta lisas, et Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamise lahendustest on palju räägitud, kuid seni peamiselt eraettevõtjate poolelt. Üheks kiiremaks majanduse elavdamise võimaluseks on Pertensi hinnangul võtta laenu ja see investeerida taristu ehitusse. "Välisriikides läbi viidud uuringute kohaselt kasvatab iga transporditaristusse investeeritud euro riigi SKP-d ca 2 euro võrra, millele lisandub täiendav maksutulu. Kogumõju majandusele on peaaegu kolm korda suurem algsest investeeringust," lausus Pertens.

"Leidub teisigi majandusharusid, millesse laenu abil investeerida. Riigil tasub siinkohal konsulteerida tööandjate ühendustega, erialaliitudega ning majandusekspertidega. Välisinvestoritele majanduskeskkonna atraktiivsemaks muutmiseks tuleks lõpetada erinevate maksuotsustega mängimine. Ettevõtja ning investor vajab ennekõike stabiilsust," lausus Pertens. Ta lisas, et vähese etteteatamisega ning piisavalt põhjendamata maksutõusud ja seadusemuudatused ei võimalda ettevõtjatel planeerida investeeringute tasuvust. "Kindlasti vajab vähendamist tööjõu maksukoormus, sotsiaalmaksu 1% vähendamine on siinkohal kahjuks ainult kosmeetilise iseloomuga meede," lisas ettevõtja.

Riigisiseste ressursside leidmiseks peaks valitsus Pertensi hinnangul kriitilise pilguga üle vaatama avaliku sektori kulutused ja avaliku sektori töökohad. "Liiga palju on mittevajalikke töökohti ja töötajaid, kes ei tooda lisandväärtust, halvemal juhul lausa takistavad lisandväärtuse tootmist. Praegu 2016.aastast välja lubatud avaliku sektori töökohtade vähendamine 1% võrra aastas vajalikku impulssi majanduse arenguks ei anna. Samavõrra või rohkem hakkab demograafilisest olukorrast tingituna Eestis vähenema tööealine elanikkond," ütles Pertens.

Kuna kütuseaktsiisi tõusu ja muude aktsiisitõusude vahendeid on valitsusel kavas kasutada eelarveaukude lappimiseks, siis ei mõju ka need majanduse arengule positiivselt, pigem negatiivselt.