Merko kinnitas dividendid

Lisaks kinnitati Merko Ehituse audiitoriks 2015–2017 majandusaastateks audiitorühing AS PriceWaterhouseCoopers.

Ettevõte teatas pressiteates, et kuigi 2014. aasta keerulises turuolukorras suudeti kasumit kasvatada, avaldavad ehitusettevõtete 2015. ja 2016. aasta tulemustele mõju tellimuste vähenenud mahud, hinnakonkurentsi surve marginaalidele ja suurenenud lepingulised riskid.

ASi Merko Ehitus juhatus jääb muutlikes oludes saavutatud mulluste majandustulemustega rahule, seda eelkõige tänu paranenud kasumlikkusele, Läti ja Leedu müügitulude kasvule ning Eesti korterite müügile. Samas on uute ehitustellimuste maht Balti turul alates eelmisest aastast järk-järgult langenud, seda eriti insenerrajatiste valdkonnas, kuna Euroopa Liidu rahastusega projekte on vähem.

Lisaks mõjutab eratellijate aktiivsust ärikinnisvara arendusel madal majanduskasv ning vähenenud investeerimiskindlus, ka napib arendajatel sageli omakapitali. See pikendab ehitusobjektide ettevalmistusperioodi ja mõjutab negatiivselt büroo-, kaubandus-, tootmis- ja teiste ärihoonete tellimuste mahtu.

„Ehitusturu kasvuperspektiivid sõltuvad paljuski uute riigihangete käivitamise kiirusest, kus prognoosime elavnemist alates 2016. aastast. Riigitellimuste vähenemise tõttu on kolmes Balti riigis meie prioriteet koostöö eratellijaga, kellele tahame pakkuda kvaliteetseid lahendusi, efektiivset ehitusprotsessi ja objektide tähtaegset valmimist. Sel aastal näeme kasvuvõimalusi Leedus ning ootame elektriehituse hankemahtude jäämist samale tasemele,” ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.

Balti korteriturg näitab Trinki sõnul peale viimase kolme aasta kiiret kasvu stabiliseerumise märke. „Meie hinnangul püsib nõudlus hea elukeskkonna ja kvaliteetselt ehitatud elamispinna järele. Korteriturgu toetab ka madal intressitase, suhteliselt stabiilsed ehitushinnad ja elanike säästude kasv. Seetõttu on elamuehitus jätkuvalt meie fookuses ja sel aastal plaanime Balti riikides investeerida 45-50 miljonit eurot,“ lisas Trink.

Trinki sõnul kajastuvad tellimuste vähenenud mahud, hinnakonkurentsi surve marginaalidele ja suurenenud lepingulised riskid ehitusettevõtete selle ja tuleva aasta tulemustes. „Kuna nõudluse tase Balti ehitusturul jääb paaril lähiaastal nõrgaks, on kuluefektiivsus ja paindlikkus turuseisu muutustele reageerimisel järjest olulisem,“ lisas Trink.