• 06.02.15, 10:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kui palju jätab Rail Baltica ehitus raha Eestisse?

Küsimustele rajatava kiirraudtee kohta vastas Äripäeva teemaveebi Logistikauudised.ee online intervjuus Rail Baltic Estonia OÜ juht Indrek Orav.
Kui palju jätab Rail Baltica ehitus raha Eestisse?
  • Foto: Andres Haabu
FAKTE RAIL BALTICUST
Põhja-lõuna suunaline raudtee, mis saab ühenduslüliks Skandinaavia ja Lääne-Euroopa vahel
Mõeldud nii reisi- kui kaubavedudeks
Raudtee on kaherööpmeline, rong sõidab Euroopa tavarööpmelaiusel 1435 mm
Rong kasutab liikumiseks elektrit, mis teeb sellest keskkonnasõbraliku transpordivahendi
Reisirongi kiirus on kuni 240 km/h
Peatused Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, täiendav võimalus Raplas. Rong sõidab Tallinnast Pärnusse kolmveerand tunniga ning Riiga vähem kui kahe tunniga.
Kaubarongi kiirus on kuni 120 km/h
Kogutrassi pikkus ca 700 kilomeetrit, sellest ca 200 Eestis
Projekti tehakse koostöös Läti ja Leeduga, kaasatud on ka Soome ja Poola
Eestis läbib trass Harjumaad, Raplamaad ja Pärnumaad
Tegu on kaasaegse raudteega, mis tekitab vähem müra ja vibratsiooni kui praegused Eesti raudteed
Raudteele ei tule samatasandilisi ülesõite, mis teeb sellest turvalisema raudtee kui praegused Eesti raudteed
Valmimisaeg 2022.-2025. aastal. Töö toimub kolmes etapis: planeerimine / projekteerimine ja hanked / ehitus
Maksumus kokku 3,6 miljardit eurot, Eesti osa ca üks miljard. Eeldatav Euroopa Liidu toetus kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest, täpsem maksumus selgub eelprojekteerimise käigus
Küsimus: Millised on plaanid strateegia koostamiseks kuidas võimalikult palju ehitamisega seotud raha Eestisse jätta? 
Välismaalased soovivad kõik oma osa saada ehitusest. Kas riiklik kohalike materjalide, kaupade ja teenuste tarnijate andmebaas ka avatakse? Sajandi suurehituse tarbeks võiks ju sellise andmebaasi koostada, et peatöövõtjatel oleks lihtsam allhankijaid ja kontakte Baltikumis leida.
Vastus: Olen nõus, et Eestis olemasolevat kompetentsi tuleb maksimaalselt kasutada ja loodan, et kohalike ettevõtjate huvi projekti vastu on suur. Ka huvi väljastpoolt Eestit on juba tuntav, meid on külastanud näiteks Hiina ja Ühendkuningriigi äridelegatsioonid.
Kui Eesti ettevõtjate kompetents selle projekti raames kasvab, siis ollakse tulevikus konkurentsivõimelisemad ka teistel turgudel. Samas päris kõiki materjale ja tööjõukompetentsi Eestis ei ole, midagi tuleb kindlasti ka väljast osta.
Loomulikult hanked on avalikud, nende korraldamisel lähtume seadustest ja seega saame teha nii kvaliteedi kui hinna osas teha parimad otsused. Andmebaasi idee on väga huvitav, kas see peaks olema riigi oma või konkreetse projekti keskne, väärib arutamist.
Loe kogu Online intervjuud SIIT.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 18:13
Kaasaegne parkimislahendus koos energiasäästlike elektriautode laadijatega
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele