Kalleid maju läheb kinnisvaraturul kaubaks harva

Kui kolm aastat tagasi maksis Eesti luksuskinnisvara esikümne odavaim elamu 2,2 miljonit ­eurot, siis tänavuse nimekirja tahaotsa pääses Konuvere mõis 1,4 miljoniga. 2011. aastal oli kümne kallima objekti keskmine hind 4 miljonit eurot, praeguseks on see langenud 2,8 miljoni euroni.

Müügiga pole kiiret. Laitse lossi eest 2,5 miljonit eurot küsiva kinnistuomaniku Sulo Muldia sõnul on loss müügis olnud juba paar aastat. Keskmiselt on aastas kaks-kolm huvilist, kuid senimaani pole tehinguni jõutud. “See on kalli kinnisvara juures tavaline. Kuid meil pole tegu tähtajalise müügiga, kiiret ei ole,” ütles Muldia.

Olgugi et loss on müügis olnud paar aastat, ei ole hinda alandatud. Müügi põhjuseks tõi Muldia lihtsa asjaolu, et on lossiga tegelenud pikad 17 aastat ja on sellest väsinud.

Sulo ja Marju Muldia soetasid Laitse lossi 1996. aastal. Sulo Muldia sõnul on nad aastate jooksul kinnistusse palju investeerinud, kuid täpset summat on raske öelda. “Eks esimestel aastatel sai osa töid ka pudeli viina eest ära tehtud, samuti pole tollane tuhat krooni enam sama väärtusega, mis tänapäeval,” ütles ta.

Erinevalt Muldiast on väliseestlasest kinnis­varaärimees Erik Kõrge kolme ja poole aastaga oma elamu hinda miljoni euro võrra langetanud. 2011. aastal pani Kõrge Meriväljal asuva maja müüki 2,6 miljoni euroga. Toona ütles ta Äripäevale, et tal sai Eesti elust kõrini ja kolib tagasi Saksamaale. Elamu lootis Kõrge maha müüa umbes poole aastaga. Praegu on Vaate teel asuva luksusmaja hind 1,6 miljonit eurot. Kõrge elab nüüd Mallorcal, kuid müüb Eestis veel ka Tallinnas ­vanalinnas asuvat kümnetoalist luksuskorterit hinnaga 1,4 miljonit eurot.

Turg on õhuke. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark tõdes, et luksuskinnisvaraga tehakse tehinguid harva, heal juhul kaks-kolm korda aastas. Näiteks on praeguse nimekirja kolm esimest kinnistut müügis olnud vähemalt kolm aastat.

“Üle miljoni euro maksev tehing on elamispindade turul erakordne,” märkis Toompark. Tema sõnul on tavaline tehing Tallinnas 50 000 euro kanti, Eestis aga keskmiselt 20 000 eurot väärt.

Toompargi sõnul on kallil asjal ikka vähem ostjaid, mistõttu on loogiline, et objektid on aastaid müügis. Toompark lisas, et  pika müügiperioodi üheks põhjuseks võib olla ka rikka kinnisvaraomaniku müügistrateegia. “Oodatakse, kuni inflatsioon hinna turu jaoks vastuvõetavaks teeb,” selgitas ta, lisades, et kui objektil pole laene küljes, ei tekita ootamine reeglina ka omanikule probleeme.

Kalli kinnisvara müügil teistsugused reeglid. Toompargi sõnul ei ole rikka kinnisvara omanikul vahet, kui kiiresti kinnistu müüa suudetakse. “Miks mitte võimalusel kalastada ja kõrget hinda küsida?” arutles ta. Olgugi et  tehinguid toimub turul harva ja nõudlus on pakkumistest väiksem, tuleb Toompargi sõnul siiski tehinguid ette. Ta tõi näiteks Merko Kentmanni 6 kortermaja arenduse, mis on Toompargi sõnul hea näide sellest, et Eesti luksuskinnisvara ei seisa paigal ja täiesti töötab.

Kallitele kinnistute müümisele keskendunud kinnisvarabüroo Sotheby’s Realty maakleri ­Sveta Grüni sõnul on täiesti mõistetav, et paljud luksuselamud on aastaid müügis. “Vaadake, milliseid tehinguid tehti kolm aastat tagasi. Alles viimase pooleteise aasta jooksul on hakatud kriisist välja tulema ja hakatud objekte ja investeeringuid vaatama,” ütles ta.

Grüni sõnul on turg viimasel ajal tunduvalt aktiivsemaks läinud. “Kas on oodata uut buumi, seda ma öelda ei oska. Turusituatsioon on aga natuke maniakaalne küll,” ütles ta.