CM: Hoone piksekaitsesüsteem annab kodule turvatunde

„Eestis on küll Põhjamaadele omaselt piksetundide aastas umbes 10 korda väiksem kui näiteks Malaisias, kuid ometigi sähvib pikne mõnelgi suvel üpriski tihti ning on olemas täiesti reaalne vajadus oma kodu ja elektroonika säästmiseks pikse eest,“ räägib aastakümneid äikeseprobleemide lahendamisega tegelenud OBO Bettermann OÜ juhataja Tarmo Riit.

Taevas kogunevad äikesepilved tekitavad maapinnalt vastaslaenguid saades sädemeid ehk välgu, mis otsib kõige mugavamat teekonda maa sisse. Kuna õhul on liigne takistus, peab välk heaks valikuks näiteks märga ehitist või metalli. Seepärast näidataksegi välgule tänapäeval ohutu tee kätte ehitise juurde paigaldatud metallist püüduriga, mis ühendatakse turvaliselt maa sees oleva maanduriga.

Seadusandlus on piksekaitsesüsteemide osas puudulik

Eesti ehitusseaduses on paraku piksekaitsesüsteemid jäetud vaeslapse ossa, sest majade renoveerimisel ja uute ehitamisel ei nõuta eraomanikelt oma vara kaitsmist äikese eest ning määratletud pole ka tingimused, mis alustel ning kes neid tooteid ja teenuseid inimestele pakkuda võivad. Samas on kodudes aina rohkem kallist elektroonikat, arvuteid ja andureid, mis elektri abil töötavad ja pikse ajal tundlikult ragisema hakkavad ning läbi võivad põleda.

„Mure liigpinge pärast tekkis 1970ndate aastate alguses koos mikroelektroonika tulekuga. Kui vanasti istutati lihtsalt piksekaitseks majade juurde suuri puid, siis elektroonikat need enam ei päästnud,“ selgitab Riit.

Tänaseks on aga loodud koduelektroonikat kaitsevad kaitselüliteid, mida nimetatakse pikse- või liigpingepiirikuks. Piksepiirik paigaldatakse hoone peaelektrikilpi ning see pakub elektroonikale kaitset pikse otsetabamuse eest hoone elektriliini või hoone lähedusse maasse. Liigpingepiirik hoiab elektriseadmeid kõikuva liigpinge eest.

Rikutud või hooldamata piksekaitsesüsteem tõstab piksetabamuse riski

Kui olete otsustanud lasta oma ehitisele paigaldada välise piksekaitse või kaitselülitid, soovitab Riit töö teostajalt nõuda teostuse vastavust Euroopa piksekaitsestandardi EVS-EN 62305 nõuetele. Ta rõhutab, et piksekaitsesüsteem vajab ka hooldust: aastas korra visuaalset ülevaatamist ning mõne aasta tagant tuleks lasta spetsialistidel mõõta süsteemi maandustakistust.

„Viimastel aastatel on Eestis korterelamute renoveerimistööde käigus sageli  kahjustatud olemasolevaid piksekaitsesüsteeme ning liigne lumi ja selle hooletu koristamisega katustelt on lõhutud samuti piksepüüdurid ja maandussüsteeme. Paraku suurendavad aga katustel olevad piksepüüdurid, mille ühendus maaga on katkestatud, piksetabamuse riski. Soovitan vähimagi kahtluse korral kohale kutsuda ehitise piksekaitsesüsteemi kontrolliks mõne Eestis tegutseva ja piksekaitsetöödele sptesialiseeritud  ettevõtte esindaja – see on ju ikkagi teie kodu,“ rõhutab Riit.

Saksa ettevõtte OBO Bettermann GMBH & Co tütarettevõttena on Eestis tegutseva OBO Bettermann OÜ kasutada aastakümnete pikkune kogemus pikse- ja liigpingekaitseseadmete tootmisel. Kontsern on juhtiv elektriinstallatsioonide tootja, mille suurimad tehased asuvad Saksamaal ja Ungaris ning toodete ladustamise ja müügiga tegeleb 40 tütarettevõtet. OBO Bettermann OÜ annab tasuta konsultatsioone võimalike lahenduste suhtes ning pakub infot piksekaitsetöödega tegelevate ettevõtete kohta.

Selle artikli ilmumist toetas OBO Bettermann OÜ

www.obo.ee