CM: LED tänavavalgustid hoiavad kulud madalal

Seda eelkõige tänu asjaolule, et leedvälisvalgustite hinnad on võrreldes mõne aasta tagusega oluliselt langenud ja leedide töökindlus tõusnud.  Tehnilisest aspektist lähtudes on leedvalgustitel  mitmeid vaieldamatuid eeliseid : valguse täpne suunamine läätsepõhiselt vajalikku kohta, päevavalgusele lähedane värviedastus, valgusti madal elektrienergia omatarve ning väga paindlik juhtimine sõltuvalt ümbritsevast olukorrast. Tänu neile omadustele on saavutatav kõrge energiasääst ja nullilähedane valgusreostus.

Esvika Elekter AS esindab Eestis Itaalia firmasid SBP ja Detas SpA ning on keskendunud nii peamagistraalide valgustusnormidele vastava ATON 110W tänavavalgustitele kui ka väiksemate parklate, territooriumite, laoplatside jms. leedvalgustitele. Linnatänavate valgustamiseks pakub Esvika Elekter AS 30-90W võimsusega Kyro või Stratos tüüpi valgusteid. Näiteks on  Kyro LED tänavavalgustiga teostatud mitmeid projekte Eestis Tõrva linnas.

Kvartalisiseste tänavate valgustamiseks piisab tavaliselt 30W- 50W võimsusega valgustist. Samuti pakub Esvika Elekter AS erinevate võimsustega 5W-30W leedprozektoreid laoplatside, õuealade või koduhoovi valgustamiseks ning leedsisevalgusteid nii valgustuspaneelidena kui ka mitmesuguguste süvistusvariantidega.

Suurimat energiasäästu võimalust pakub praegu ülekäiguradade valgustus. Seda põhjusel, et jalakäijate ohutu liiklemise huvides peavad ülekäigurajad olema ühtlaselt valgustatud kogu pimeda aja jooksul. Seda erinevalt tänavavalgustusest, kus on võimalik öötundidel valgusviljakust vähendada. Näiteks olemasolev 270W (koos valgusti omatarbega) metallhallid lambiga ülekäiguraja valgusti on võimalik asendada 60W võimsusega leed ülekäiguraja valgustiga. Arvestades, et üks ülekäigurada on valgustatud kahe 270W valgustiga, mis asendatakse kahe 60W leedvalgustiga , siis on saavutatav kokkuhoid  aastase 4000 töötunni jooksul tervelt 1680KWh.  Tavavalgustitega võrreldes  jääksid olemata mitmed valgusallikate vahetused,  mille tulemusena on  võimalik saavutada valgustite vahetusega seotud investeeringu  tasuvusajaks 3 aastat. 

Leedvalgustitel on mitmeid omapärasid ning ohte, mis on põhjustatud kas oskamatust paigaldusest või kvaliteediprobleemidest.  Ebakvaliteetseid valgusteid iseloomustavad eelkõige toiteplokkide kõrgsageduslikud häired, liialt kõrged värvsustemperatuurid ning eluea vähenemine sõltuvalt  mittepiisavast jahutusest. 

Leedvalgustite toitejuhtmeid ei ole hea paigaldada kokku suurema võimsusega  kaabeldusega kuna viimased indutseerivad leedide juhtmestikus lisavoolu ning see võib põhjustada valgustite ise-eneselikku sisselülimist. Ka leedvalgustite valgustehnilistel mõõtmistel on teatud omapärad ja erinõuded, mida tuleb järgida.

Kiirelt kasvav elektrienergia hind sunnib meid  aga  mõtlema ka  valgustuse juhtimise peale. Tavavalgustites kasutatavate kõrgsurvelampide ( nii naatrium kui metallhaliid) tavapärased liiteseadmed on oma kõrge omatarbe ja juhitamatuse tõttu vähe efektiivsed.  

Elektrooniliste seadmetega  saab lampi intelligentsemalt juhtida  ning „säästumeetmetega“  üpris  kaugele  minna .  Neid saab kasutada nii valgusti- kui mastisiseselt olemasolevate süsteemide  renoveerimiseks, sealjuures  valgusteid vahetamata.  Valgusallikate tootjad on seisukohal,  et elektrooniline ballast säästab ka valgusallikat ning pikendab tema tööiga sest on kaitstum üle- ja alapingete eest. Samas tasub meeles pidada et Na-kõrgsurve lampidel langetab 30% toitepinge vähendamine valgusvoogu ligi 50% ehk pea poole võrra. Piltlikult öeldes, suur osa energiasäästust  valgustehniliselt maapinnale ei jõua. Et valgustehniliselt oleksid kehtivad teevalgustusnormid täidetud, on efektiivseim tee ka siin kasutada leedvalgustust.

Uutes valgustusprojektides  nõutakse juba „nutikat“ valgustipõhist  juhtimist st. valgustid moodustavad omalaadse arvutivõrku meenutava topoloogiaga IP (internet protocol) põhise süsteemi, mida saab hallata web’is ehk internetis (kasvõi nutitelefonis). 

Asja olemus ja mõte on järgmine: iga valgusti valgusvoogu (seega tarbitavat võimsust) saab astmeliselt vähendada/suurendada  sõltuvalt selle asukohast ja olulisusest. Näiteks sõiduteede ristmikel, ülekäiguradadel või bussiootepaviljonides tagasihoidlikumalt kui näiteks asulavälistel sõiduteedel. Süsteemi saab lisada vajalikke andureid: liiklushulga ja –tiheduse lugerid, hämaraandurid jms. mis annavad meile lisainformatsiooni.

Vähem on mõeldud  astmelise võimsuse vähendamisele sõltuvalt ilmastikuoludest või  ümbruskonna  taustvalgusest.  Näiteks kombinatsiooni selge taevas ja täiskuu puhul võiks kasutada valgusti 20-40% võimsust. Märja asfaldi puhul, kus teepinna peegeldus tekitab autojuhile niigi  liigset ebamugavust ja -ohtlikkust  oleks see liiklusohutuse seisukohast lausa vajalik. Seega õnnestub  võimsuse alandamisega muuhulgas vähendada ka valgusreostust ning  soovimatut valgustust. Lähiajal peaksid ka Eesti seadusandlusesse jõudma esimesed normid kus liigset või lausa kahjulikku valgust käsitletakse kui ühte keskkonna reostusliiki.

ESVIKA Elekter pakub ainult sileda ehk tasapinnalise klaasiga välisvalgustust, et ennetada varsti kehtima hakkavaid valgusreostuse norme. Teeninduse , ekspluatatsiooni  ja maksvuse seisukohast on oluline et leedvalgustitel oleks eraldi vahetatavad nii valgusdioodide plokk kui toiteseade (draiver).

Teavet Esvika Elektri poolt pakutava tootevaliku kohta leiate meie müügiesindustest Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Pärnus ja Paides.

Selle artikli ilmumist toetas Esvika Elekter

 

Autor: Ehitusuudised.ee toimetus