ASi Teede Tehnokeskus juht Ilmar Jõgi rõhutas riigikogu majanduskomisjoni avalikul istungil, et teede tehnilised valelahendused maksavad valusalt kätte. Tema sõnul annavad paraku vead veel 50 aastat tunda.
„Meil on ohutunne, et kõikidel objektidel on süsteemsed vead sees, mida on väga raske hooldada,“ hindas Jõgi viimase aja tee-ehitusprojekte ning nende kvaliteeti.
Jõgi sõnul tuuakse meile pidevalt näiteid Soomest, kuid Soome kvaliteet on Eesti jaoks liiga täiuslik. Erinevus on suhtumises ning ettevalmistuses. „Oleme tulnud sealt, kus oluliseks on peetud vaid seda, et toode vastaks üldtingimustele ning muu pole oluline,“ ütles Jõgi. "Kui soovime väärtustel baseeruvat kvaliteeti, kas me siis saame ikka parima tulemuse?“
Jõgi kritiseeris riigikontrolli teedeehituse ja -hoolduse auditit. „Kas riigikontroll mõõtis või mida nad tegid? Väidan, et nad ei tegelenud mõõtmisega,“ oli Jõgi resoluutne. „Siinkohal toon välja Ajujahi tunnuslause: „Mida ei saa mõõta, ei saa ka paremaks muuta“.“ Jõgi sõnul tegeles riigikontroll liialt olukorra kirjeldamisega ega süüvinud sektori spetsiifikasse, mis oleks andnud väärtusliku väljundi kõigile osapooltele.
Maanteeametis on Jõgi hinnangul seni olnud liialt administratiivne juhtimine. „Paraku teatakse teistes majades paremini, mida kliendid ehk teekasutajad tahavad,“ ütles Jõgi. Olukorda parandaks kindlasti parem koostöö.
Jõgi hinnangul tuleb tähelepanu pöörata kahele kliendigrupile. Ühed on igapäevased teekasutajad, kuid ei tasu unustada, et ka tee-ehitajad ja -hooldajad on samuti olulised kliendid.
Palju on puudulikke andmeid ja projekteerimispuudusi, tunnistas Jõgi. „Liiga vähe uuritakse meil emakest maad,“ ütles Jõgi. „Seda tingib ka asjaolu, et projektidel on liiga lühikesed tähtajad, mis ei võimalda kvaliteetseid andmeid koguda.“
Jõgi tõi näite: „Kui Eesti Energia või Elioni kaabel on valesti maas, siis langeb vastutus ehitajale, kes peab likvideerima kõik täitevead. Selle eest, et kodanikud on kaabli valesti maasse pannud, peab praegu vastutama paraku ehitaja, mis ei ole kindlasti õige.“
Jõgi sõnul tuleb ehitajal alluda tellija erisoovidele. Kui ta seda ei tee, ähvardatakse, et saadame kaela järelevalve, kes kindlasti mõne vea leiab ning ettevõte saab trahvid kaela. „Sellist suhtumist on palju. Minuteada peaks järelevalve olema mõlema poole sõltumatu konsultant, mitte politseinik,“ ütles Jõgi. „Sellises olukorras sunnib tasakaalutus ehitajaid trikitama.“
Tehnokeskuse juhi hinnangul võiks tulevikus olla kliendid rohkem kaasatud teedevõrgustiku lahenduste otsimisse. Kui seda ei tehta, ei saa me ka kvaliteetsemat tulemust.
Seotud lood
Maanteeameti uus juht Aivo Adamson esitas esimest korda pärast ametisse asumist oma nägemuse muutustest, mida amet peaks ellu viima.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske sõnul peab riik leidma alternatiivlahendusi tee-ehituse rahastamiseks, sest välisabiga ei saa kõrvalteid finantseerida.
Lemminkäinen Eesti AS ja Eesti Asfaldiliidu juhatuse esimees Sven Pertens oli riigikogu avalikul istungil, kus põhiteemaks oli teedeehituse korraldus ja kvaliteet, riigi suhtes kriitiline. Pertensi sõnul katkestab riik iga seitsmenda hanke ning kahju kannavad ettevõtjad.
Arto Aas tõdes pärast riigikogu majanduskomisjoni istungit, et oleme tee-ehituses jõudnud olukorda, kus lisaks rahale tähtsustame ka lahendusi ning raha kasutust.
Ehitusvaldkonnas leidub ohtralt töid, mis nõuavad spetsiaalseid teadmisi ja kogemusi, kuid on ka selliseid, millega saavad hea tahtmise ja soovi korral hakkama kõik. Värvimine ongi just üks neist ettevõtmistest, kus vaja pealehakkamist ning töökat kätepaari, kvaliteetseid värve, häid maalritarbeid ning õigeid töövõtteid.