Kambajõmmid uuringuprojektis

OSAMATi projekti maksumus on üle 2,6 miljoni euro ehk 41,2 miljonit krooni, millest 43 protsenti tuleb eurorahast. Projekti eesmärk on uurida ja katsetada põlevkivituha kasutamist teedeehituses. Selleks rakendatakse uut, mass-stabiliseerimise tehnoloogiat, mille kohaselt segatakse pinnas betooni ja tuha seguga.

Projekti kritiseerijaid häirib asjaolu, et projektijuht Eesti Energia ei korraldanud koostööpartnerite leidmiseks avalikku konkurssi. Samuti küsivad vastalised, miks eraldatakse nii suur raha põlevkivituha uuringutele, millega on Eestis varem tegeletud aastakümneid.

Ja tegelikult tegeldakse tasapisi praegugi, näiteks on ASil Teede Tehnokeskus lõppjärgus koostööprojekt ühe Saksa partneriga. „Selle käigus oleme uurinud nn uue tuha kasutusvõimalusi põhirõhuga erinevate pinnaste tugevdamisel,“ tutvustab Teede Tehnokeskuse arenduse ja uuringute osakonna juhataja Taivo Möll. „Kui tulemused on positiivsed, loodame selle teemaga ka jätkata ning otsida uusi tehnoloogilisi võimalusi kohapealsete materjalide kasutamiseks. Kohalike materjalide kasutamine on kindlasti tuleviku teema.“

OSAMATi projekti ühe eestvedaja, ASi Eesti Energia Narva Elektrijaamad tuhamüügi teenistuse juhi Aleksander Pototski sõnul on väär väita, et me teame põlevkivituhkadest kõike. „Need keevkihtkatelde tuhad, mida meie kasutame, on täiesti teise füüsikalis-keemilise koostisega,“ selgitab Pototski. „Ja teiseks on täiesti uudne tehnoloogia - kui vanasti pandi tuhka teepinnasele, siis meie ehitame tee jaoks betoonkeha tuhkade baasil.“

Artiklit saab lugeda paberlehest tellides lehe SIIT või ostes päevapileti SIIT.