Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde ehitaja Nordeconi esitatud muudatus- ja lisatöödeks 2,3 miljonit eurot ehk üle 36 miljoni Eesti krooni.
Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni allkirjaga taotluses seisab, et tööd Tallinna Lennusadama angaaride rekonstrueerimisel Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks osutusid töömahukamaks kui projekt kirjeldas ning olukord tegelikkusest keerulisemaks.
Samuti vajatakse riigihanke teostamiseks kokkulepitust rohkem aega.
Nordecon kes võitis Lennusadama hanke madalaima pakkumisega - veidi üle 111 miljoni Eesti krooni - küsib muuseumi kaudu juurde 32% hanke algsest maksumusest. See tähendab seda, et kui odavaimale pakkumisele liita juurde küsitud lisaraha, tuleb Nordeconi tööde hinnaks 147,51 miljonit krooni. Sellest summast rohkem pakkus hankel vaid üks ehitusfirma ehk lisarahaga koos oleks Nordeconi pakkumine olnud eelviimane, pea kõige kallim.
Dreseni sõnul selgus Lennusadama rekonstrueerimistööde läbiviimise käigus, et betooni läbivate ja konstruktsiooni stabiilsusele ohtlike pragude maht on oluliselt suurem, kui see pinnalt nähtav ja proovidega kinnitatud oli. „Projektis eeldatud pragude maht oli ca 1600 m, tegelikult töötlust vajav, kõrgsurvepuhastuse järgne mõõdistatud pragude pikkus oli ca 3600 m,“ kirjutas muuseumi juht. Tema sõnul avastati praegusi ka kandvates postides, talades ja mujal, mistõttu suurenes armatuuri puhastamise maht enam kui poole võrra.
Teine nüanss, milleks raha juurde vajatakse on küttelahendus, mis projektdokumentides oli ühesugune, kuid osutus sobimatuks ja tuleb nüüd ringi teha. „Edasiselt töötati välja lahtise kontuuriga mereküttelahendus, mis kasutab merevett, ent ei oma osiseid akvatooriumis. Antud lahendus on rajamismaksumuselt kallim kui algselt planeeritud,“ kirjutas Dresen.
Kuna muuseumi tõstandväravate mehaanika projekt ei olnud ehitushanke toimumise ajaks valmis, hindas tellija iga värava maksumuseks 1 miljon krooni ehk ligi 64 000 eurot, kuid projekti valmides selgus, et maksta tuleb planeeritust rohkem.
Meremuuseumi kinnitusel on lisa- ja muudatustööde teostamise küsimuste lahendamiseks moodustatud sõltumatutest ekspertidest koosnenud komisjon, kelle aprilli lõpus esitatud raport leidiski, et Nordeconi poolt esitatud muudatus ja lisatöödeks vajatakse 36 miljonit Eesti krooni.
Kultuuriministeeriumist öeldi Äripäevale, et kuna raha taotletakse ministeeriumi 2012. aasta eelarvest siis eelarve kokku panemine alles algab ja praegu ongi just selliste taotluste esitamise aeg. Kas raha saadakse või mitte selgub siis kui eelarve on koos ja kinnitatud.
Lennusadama hankele esitasid oma pakkumise lisaks Nordeconile AS Skanska EMV, OÜ Astlanda Ehitus koos AS EF Rand&Tuulbergiga, AS NCC Ehitus, AS Fund Ehitus koos OÜ Tarrest Ehituse ning OÜ PR Betooniga, AS Merko, AS YIT Ehitus koos AS Koger&Partneritega, AS Oma Ehitaja ja AS KMG Ehitus.
Nordecon sõlmis meremuuseumiga lepingu hanke teostamiseks möödunud aasta aprilli keskel.
Seotud lood
Nordecon saab Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimise lisa-ja muudatustöödeks 2,32 mln eurot lisaraha.
NCC Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Aak kirjutab, et uudised riigihangete olulise kallinemise kohta, näiteks Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli puhul, viitavad korralagedusele ehituse riigihangetel.
Lennusadama vesilennukite angaaride kui suuremahulise koorikbetoonist ehitise renoveerimine on projekteerijatele ja ehitajatele ainulaadne väljakutse, juba seetõttu, et kõik Eestis saadaolevad ehitustellingud on tänaseks angaaride alla veetud ja neist tuli puudu, vahendas ERR Uudised.
Ajakirjanikud viidi uudistama kuidas kulgevad ehitustööd Tallinna Lennusadamas.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.