• 31.05.11, 11:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aak: riigihanked ehituses vajavad sisulist reformi

NCC Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Aak kirjutab, et uudised riigihangete olulise kallinemise kohta, näiteks Eesti Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli puhul, viitavad korralagedusele ehituse riigihangetel.
Probleemid on mõlemal poolel ning segaduse vähendamiseks on viimane aeg teha riigihangete korraldamisel mõned muutused. Ühelt poolt sunnivad tellijad, s.o riik või omavalitsused pakkumiste esitamisel ehitajaid võtma kõikvõimalikke riske enda peale, kuid mõningatel juhtudel ollakse hiljem valmis mööndusi tegema.
Soodsaim on lihtsaim. Ehituse riigihangete eesmärk on saada vajalikud objektid tellijale kõige soodsamatel tingimustel. Viimase aja hangetel on selleks pea eranditult madalaim hind. Odavaim pole ei parim ega ka soodsaim, kuid hinnakriteeriumi on kõige lihtsam kasutada.
Tavapäraselt on riigihangete pakkumise üheks lisaks kinnitus, mille järgi pakkuja on põhjalikult läbi uurinud kõik riigihanke dokumendid ning nõustub täielikult hankija esitatud tingimustega. Sellise kinnituse allakirjutamisega võtab pakkuja kõik projekteeritud lahenduste, mahtude ja ühtlasi hinnariskid endale ning tellijal ei ole mingit vajadust hiljem juurde maksta.
Süsteem ei ole mõistlik. Terav konkurents ehitusturul sunnib ehitajaid tegema pakkumisi minimaalsete marginaalidega ja pigem riske vähendades, kui neid kõiki arvesse võttes. Ühest küljest tundub see olevat tellijale kõige soodsam. Samas näitavad aga Meremuuseumi ja Tallinna Ülikooli näited vastupidist. Mööndusi tehes seatakse pakkujad ebavõrdsesse olukorda ja ühtlasi tekivad korruptsioonikahtlused.
Ehituse riigihangetel, eriti renoveerimist nõudvatel keerulistel objektidel, ei ole õiglane maandada kõik riskid ehitajal. Igaüks peaks vastutama oma tegevuse eest, mitte nii, et ehitusprotsessi viimane lüli vastutab ka planeerimis- või projekteerimisvigade eest. Olukord on ebaõiglane sõltumata sellest, kas ehitaja võtab kõik riskid arvesse või mitte.
Juhul kui ta seda ei tee, on peatöövõtja pankrotistumise oht, mille tõttu kannatavad omakorda alltöövõtjad, kes on oma töö teinud. Reeglina on üks võlausaldajatest ka maksuamet ning sealtkaudu kannatavad kõik Eesti maksumaksjad. Juhul kui ta seda teeb ning ükski neist riskidest ei realiseeru, saab ehitaja maksumaksja arvel teenimatult kopsaka riskipreemia.
Riik ja omavalitsused peaksid loobuma kõikide riskide maandamisest ehitajatel  või nõudma hanketingimuste kompromissitut täitmist. Riigihankeseadus annab võimaluse ka paindlikumaks tegutsemiseks.
Autor: Toomas Aak

Seotud lood

Uudised
  • 30.05.11, 15:24
Roben: alapakkujad seavad tellijale lõksu
Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni hinnangul annab riik lennusadama hankele raha juurde andes ehitusturule tugeva sõnumi, et mõnede ehitajate alapakkumised makstakse kinni.
Uudised
  • 31.05.11, 17:36
Tallinna Ülikool: uute hoonete ehitus ei ole läinud kallimaks
Vastuseks täna Äripäevas ilmunud NCC Ehitus ASi juhatuse esimehe Toomas Aagi arvamusartiklile ning mai alguses meedias ilmunud eksitavale infole, et Tallinna Ülikool on kimpus uute hoonete ehituse finantseerimisega, kinnitas Tallinna Ülikooli haldusjuht Peep Ratas, et uute hoonete ehitus ei ole läinud kallimaks.
Uudised
  • 28.05.11, 14:40
Nordecon vajab Lennusadama ehituseks 36 mln krooni lisaraha
Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde ehitaja Nordeconi esitatud muudatus- ja lisatöödeks 2,3 miljonit eurot ehk üle 36 miljoni Eesti krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.11.24, 18:13
Kaasaegne parkimislahendus koos energiasäästlike elektriautode laadijatega
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele