Eesti Panga finantsstabiilsuse aruande kohaselt vähendab elamispindade turu mõningane elavnemine majapidamiste laenude tagatisvaradega seotud riske ja kinnisvaraturg on muutunud visalt, kuid tasapisi likviidsemaks.
Samuti on kinnisvarahinnad veidi tõusnud, kuid küündivad siiski vaid 2005. aasta tasemele, mistõttu ületab ligi kolmandiku laenuvõtjate laenusumma tagatist. See ei kätke keskpanga hinnangul krediidiriski, kuniks laenuvõtjad suudavad oma igakuiseid laenukohustusi sissetulekutest katta.
90% majapidamiste laenulepingutest on sõlmitud ujuva intressiga ja majapidamiste intressikoormus ulatus 2010. aasta lõpus 3,7%ni. Keskpanga hinnangul majapidamiste intressikoormus lähikvartalites oluliselt ei kasva.
Eesti Panga hinnangul on majapidamiste aastane intressikulu 2011. aasta lõpus kõrgemat baasintressimäära ja väiksemat laenumahtu arvestades ligi 32 miljoni euro võrra suurem ning intressikoormus ulatub 4,3%ni.
Sundmüükide arv kasvas möödunud aastal aasta varasemaga võrreldes üle kahe korra, kui kohtutäiturid müüsid laenuvõlgade katteks üle 700 kinnisvaraobjekti.
Majapidamiste võlakoormus ulatus möödunud aasta lõpuks 52%ni Eestis sisemajanduse koguproduktist ja 94%ni majapidamiste kasutatavast tulust.
Seotud lood
Euroopa pankadevahelise rahaturu intressimäärad on pärast paari nädala pikkust väikest tagasiminekut hakanud taas tõusma.
Elektrituru kaootilisus ja hindade ettearvamatu liikumine ei ole täna enam kellelegi üllatuseks. Küll aga võib uudisena tulla, et energiatootmist ja -tarbimist targalt juhtides saavad kodukasutajad hoida kokku suure rahasumma, teenida lisaraha ning enda päikesepargile tehtud investeeringute tasuvusaega kordades lühendada.