Projekt Kuubis: ootame 35% käibekasvu 

Järgneb intervjuu Merylin Jalakasega.

- Kas sel kevadel saab rääkida projekteerimisturu hüppelisest kasvust? Kui palju on tellimuste mahud suurenenud?

Projekt Kuubis täheldas projekteerimisturu elavnemist juba eelmisel sügisel, kui koduturul hakkas aktiivsemalt riigisektori kõrval teenust ostma taas erasektor. Aprillis on küll arvuliselt palju saastekvootidega seotud hankeid välja kuulutatud, kuid antud tööde mahud ei ole kuigi suured.

Projekteerimisturul on kahte sorti ettevõtteid: ühed, kes on orienteeritud eelkõige madalate hindadega manipuleerimisele riigisektoris ning teised, kes on orienteeritud teadlikumale ja kõrget kvaliteeti hindavale erasektorile, kuid võtavad osa ka huvitavamatest ja väljakutsuvamatest riigihangetest, mis toimuvad mõistlikuma hinnataseme pealt.

Tellimuste maht on suurenenud ligi kolmandiku võrra ning kasv tuleb nii erasektorist kui ka ekspordist. Objektide mahud on väiksemad kui buumi tipus, kuid projektid on väga heades asukohtades ja hästi läbimõeldud. Eesti arendajate kõrval on märgatav roll ka välisinvestoritel.

- Kui pikaks ajaks on Projekt Kuubis töödeportfell täidetud ja millised on edasised perspektiivid?

Töödeportfell on aasta lõpuni täidetud, edasine perspektiiv on loomulikult kasv tööprotsessi efektiivistamise ning meeskonna laiendamise toel.

Eratellija on juba turule tagasi pöördunud. CO2 projektid tööd toovad kindlasti juurde, kuid esimestel hangetel on hinnatase meie hinnangul olnud omahinnast allpool. Kuna aga projekteerimisse on lähema 1,5 aasta jooksulCO2 projektide raames tulemas pea 500 objekti, peaks ka hinnatase tõusma ning suurendama mingil määral töödemahtu. Tänavu ootame ligi 35-protsendilist käibekasvu.

- Kas plaanite töötajaid juurde palgata?

Kindlasti plaanime töötajaid juurde palgata ja oleme seda ka juba teinud. Probleemiks on pigem kvaliteetse tööjõu puudus, mis on taaskord muutumas tõsiseks kasvu pidurdavaks teguriks.

- Kui palju on projekteerimistööde hinnad viimase aasta jooksul kasvanud?

Hinnad riigihangetel on viimased paar-kolm aastat olnud põhjendamatult madalad. Milliste ja kui eetiliste vahenditega see saavutatud on, jäägu iga osapoole südametunnistusele, kuid fakt on, et väga palju hankeid on võidetud põhjendamatult madala hinnaga, mistõttu on loomulikult ka projektide kvaliteet kannatanud ning hilisem ehitusprotsess olnud vaevaline. Kuna erasektor on nõudlikum ning oskab ka kvaliteeti hinnata, on erasektori hinnatase riigihangete omaga võrreldamatu. Kindlasti on hinnad buumiajast madalamad, kuid olukord on vähemalt erasektoris normaliseerumas.

- Kuivõrd pööratakse tähelepanu kvaliteedile ja energiasäästule ning kas tellija on valmis selle eest ka maksma?

Energiasääst on kallinevate küttekulude taustal kindlasti tõusnud väga olulisele kohale ning erasektor soovib uute projektide puhul sellele ka suuremat rõhku panna. Pigem on probleemiks see, et lõpptarbija ei oska veel energiasäästlikku hoonet piisavalt hinnata, mistõttu ei ole valmis selle eest rohkem maksma. See omakorda kandub otseselt ka projekteerimis- ja ehitusprotsessi. Ka riigihangetesse on energiasäästu temaatika jõudnud, kuid hanke korraldus soosib kahjuks endiselt odavaid ja madala kvaliteediga projekte, millega ei ole võimalik seatud eesmärke saavutada.

- Milliseid soovitusi jagate eratellijale: kuidas projekteerijat valida?

Projekteerijat tuleks valida tema kompetentsi, mitte hinna järgi.

Kvaliteetselt ja läbimõeldult valminud projekt aitab tellijal nii ehitus- kui ka hilisemaid ekspluatatsioonikulusid oluliselt kokku hoida, mistõttu on projekteerimiskulude kokkuhoid, mis kogueelarvest moodustab vaevu 2-5%, ebaratsionaalne. Seega soovitame eelkõige süüvida meeskonna pädevusse, teiseks küsida tagasisidet teiste ettevõtte klientide käest ning kolmandaks süveneda hinna taga peituva teenuse sisusse.

- Osalesite tänavu Ecobuildil, välismessil Londonis. Kuidas hindate projekteerijate, arhitektide võimalusi välisturgudel läbi lüüa?

Arvestades seda, et teenusteeksport on projekteerimisvaldkonnas üks olulisemaid märksõnu,  sai Projekt Kuubis sellest topelt kasu. Esiteks analüüsisime ettevalmistusperioodil uuesti läbi firma turundusargumendid, eelkõige seetõttu, et masujärgne situatsioon nõuab kindlasti ka uut lähenemist. Teiseks on igal regioonil oma ärispetsiifika ja lisaks arhitekti- ja insenerteenuste eksportimise kogemusele Skandinaavias, kus tegutseme juba kolmandat aastat, saime tunnetuse Lääne-Euroopa projekteerimise ja ettevõtluse loogikast ning laiendasime oluliselt ka oma kontaktvõrgustikku ning potentsiaalset kliendibaasi.