Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudab Riigi Kinnisvara AS energiasäästlikumaks 480 hoonet, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro. Alates tänasest on võimalik reaalajas jälgida projektide edenemist elektroonilise kaardirakenduse vahendusel RKAS koduleheküljel.
Erinevaid andmete sorteerimisfiltreid kasutades saab informatsiooni asutuste tüüpide, objektidel teostatavate tööde, hangete ja käsundiandjate lõikes kombineerituna ja eraldi. Lisaks leiab leheküljelt iga objekti kohta detailse ülevaate projekteerimise-, ehitamise- ja omanikujärelevalve hangete prognoositava ajakavaga.
CO2 kvoodimüügi tulu kulub eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO2 hulk.
Lisaks on investeeringutel positiivne mõju hoone sisekliimale ning töökeskkonnale tervikuna. Investeeringud aitavad säilitada ja luua töökohti ehitussektoris ning vähendavad hoonete haldamise püsikulusid tulevikus.
Ehitusprojektide elluviimiseks ette nähtud aeg on lühike, kõik tööd peavad olema valmis 2012. aasta lõpuks. Vähem kui kahe aastaga tuleb Riigi Kinnisvara ASil kui investeeringute korraldajal koostada investeeringute kavad, korraldada riigihanked ja teha hankemenetlusega seotud toimingud, korraldada projekteerimis- ja ehitustööde projektijuhtimine ning omanikujärelevalve ja kontrollida kulude abikõlblikkust.
Seotud lood
Valitsuse ambitsioonikate plaanide täitmine rohkem kui 480 hoone energiasäästlikumaks remontimisel võib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) haldusdirektori Elari Udami sõnul alata juba järgmisel nädalal, vahendab Bloomberg.
Eestil on tänu Jaapanile CO2 kvootide müügist saadud summadele kasutada ligi 200 miljonit eurot, et teha korda nõukogudeaegsed kontorihooned, hooldekodud ja koolid.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?