Valitsuse ambitsioonikate plaanide täitmine rohkem kui 480 hoone energiasäästlikumaks remontimisel võib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) haldusdirektori Elari Udami sõnul alata juba järgmisel nädalal, vahendab Bloomberg.
Eestil on tänu Jaapanile CO2 kvootide müügist saadud summadele kasutada ligi 200 miljonit eurot, et teha korda nõukogudeaegsed kontorihooned, hooldekodud ja koolid. Raha kulutamiseks on aega järgmise aasta lõpuni ning see on õnnistuseks Eesti ehitusfirmadele.
"Kui algavad ulatuslikud fassaaditööd, pole Eestis tõenäoliselt piisavalt tellinguidki,“ annab Udam aimu tööde mahust.
Nordecon prognoosib, et kvoodimüügist tulenev kasv võib ulatuda 10 protsendini, Skanska usub koguni 20protsendilist kasvu. „Selliste mahtude lisandumisel on ehitusturule suur mõju,“ märkis Nordeconi tegevjuhi Jaano Vink ja lisas, et Nordecon plaanib osaleda mõne suurema projekti hankel.
Udami sõnul on head võimalused keskmistel ja väiksematel ehitusfirmadel ning ehitusmaterjalitootjatel, kuna kvoodimüügi lepingud ei luba paljude üksikute projektide koondumist suurtele pakkujatele.
Kavasolevate tööde hulka kuuluvad soojustus- ja fassaaditööd, asendatakse tuhandeid aknaid ja uksi, muudetakse efektiivsemaks küttesüsteeme, ehitatakse ümber torustikke ja olemasolevaid elektrisüsteeme.
Ferenc Traksler isolatsioonimaterjali tootvast Estplast Tootmine OÜ-st kinnitas, et tehas on valmis töötama ka kolmes vahetuses praeguse kahe asemel. „Me oleme märksa lootusrikkamad kui eelmisel aastal, mil ehitusmaterjalide tootjad olid suures masenduses,“ rääkis ta.
Seotud lood
Kyoto protokolli alusel toimuva CO2 heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudab Riigi Kinnisvara AS energiasäästlikumaks 480 hoonet, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro. Alates tänasest on võimalik reaalajas jälgida projektide edenemist elektroonilise kaardirakenduse vahendusel RKAS koduleheküljel.
Eestil on tänu Jaapanile CO2 kvootide müügist saadud summadele kasutada ligi 200 miljonit eurot, et teha korda nõukogudeaegsed kontorihooned, hooldekodud ja koolid.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?