Audit: ühtegi ebaseaduslikku hoonet pole lammutatud

Ilma ehitusloata ehitamise eest tuleb ehitusjärelevalvet tegeval ametiisikul teha ehitise omanikule või seda ehitavale isikule ettekirjutus. Ehitusseadus näeb ette, et ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel tuleb õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanikul see lammutada. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral saab määrata sunniraha nii kaua, kuni ettekirjutus täidetakse. Samuti on seaduses öeldud, et kui omanik ehitist nõuetega vastavusse ei vii või ei lammuta, peab selle tema eest korraldama kohalik omavalitsus.

Riigikohus on leidnud, et iga ehitise, sh ka omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Likvideerimist, sh lammutamist tuleb kaaluda igal üksikjuhtumil eraldi. Omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel kaaluma ehitusnormide rikkumise raskust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust. Riigikohus märgib, et ehitise edasist saatust silmas pidades võib ka lammutamisele mittekuuluvale omavolilisele ehitisele pärast puuduste kõrvaldamist anda kasutusloa (ehk ehitis tagantjärele seadustada).

Seni ei ole ükski auditeeritud omavalitsus pidanud vajalikuks ühtki oma territooriumil õigusliku aluseta ehitatud ehitist lammutada (v.a väikeehitised, mida auditis ei käsitleta). Mitme valla esindajad (Harku, Rae) olid seisukohal, et pahatahtlikult ning igasuguseid reegleid eirates ehitatud ehitised tuleb põhimõtteliselt lammutada, kuid nende ehitiste omanikud on tavaliselt juriidiliselt paremini kaitstud kui omavalitsused.

Kuna auditeeritud õigusliku aluseta ehitiste lammutamist ei nõua, seadustavad nad enamiku neist tagantjärele.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et detailplaneeringu tagantjärele koostamine ei täida planeerimisseadusest tulenevaid eesmärke, kuna omavalitsusel ega avalikkusel ei ole enam kuidagi võimalik mõjutada detailplaneeringu sisulist lahendust, sest maja on juba valmis. Lisaks koormab selline detailplaneeringumenetlus halduslikult omavalitsust.

Praktikas kasutatakse tihti skeemi, kus ilma ehitusloata hoone ehitanud omanik müüb selle maha ning uus omanik esineb juba kui heauskne ostja ning soovib omavalitsuselt hoone seadustamist. Omanike vahetus ei anna siiski omavalitsusele põhjust ega õigust katkestada ebaseadusliku ehitise menetlemisega seonduv protsess.

Mitmed auditeeritud pidasid kõige suuremaks probleemiks lõpuni

väljaehitamata arendusalasid, kus maaüksused on detailplaneeringu järgikruntideks jaotatud, kuid arendaja on tegevuse lõpetanud ning jätnudtaristu välja ehitamata. Inimesed, kes on sellisel arendusalal endale krundiostnud, soovivad ehitada, kuid vald ei saa seda lubada, sest taristuterviklahendus piirkonna kohta puudub ja raha selle tegemiseks napib.