Võrreldes aasta algusega on SEB makseraskustes klientidelt ostetud kinnisvara mahu neljakordistanud ja Swedbank enam kui kahekordistanud.
”Väga palju osteti omal ajal kinnisvara, millel arvati olevat suur ostupotentsiaal ja nende peale võeti julgelt suuri laene. Tänases majandusseisus ei ole nende varade vastu huvi enam nii suur,” põhjendas SEB kinnisvarahaldusfirma Estectus OÜ juht Hannes Kuhlbach.
Tema sõnul pole täna enam turul spekulatsiivseid ostjaid, kes varasid üksteise võidu kokku ostaksid ja nii ongi Estectus üks väheseid ostjaid.
Enampakkumiste arv kasvabPankadele kuuluvad kinnisvarahaldusfirmad osalevad vaid nendel avalikel enampakkumistel, kus müüakse sama panga laenude tagatiseks panditud kinnisvara. Avalikule enampakkumisele panevad Kuhlbachi kinnitusel vara kas kohtutäiturid või pankrotihaldurid.
Varade ostuhind on iga objekti puhul erinev ning mõne vara puhul on enampakkumisi üle kümne, teisel juhul vaid üks-kaks. “Ostame varasid selle hinnaga, mis on meie arvates õiglane väärtus ja peegeldab selle vara võimalikku kasupotentsiaali ka tulevikus. Juhul, kui keegi teine arvab teisiti, siis ostab ta teistsuguse hinnaga – kas kõrgemalt või madalamalt,” selgitas Kuhlbach. Estectus ei ole kõiki enampakkumisi võitnud, lisas ta.
SEB kinnisvarafirma on praeguses olukorras valmis osalema kõikidel enampakkumistel, kus on tegemist panga enda laenude tagatisvaradega. Samas pole Kuhlbachi kinnitusel ettevõtte eesmärk kinnisvara mahu kasvatamine.
“Oleks tore, kui meile ühtegi vara ei tuleks, majandus taastuks ja kõik need laenud hakkaksid tööle. Paraku seda pole,” lausus Kuhlbach ning lisas, et kindlasti ostab Estectus varasid ka 2011. ja 2012. aastal.Reeglina SEB kinnisvaraettevõte varasid ise ei arenda ja sinna lisaks ei investeeri. Kui majandusolukord paraneb, siis oleme aastate pärast valmis neid varasid ka müüma, kinnitas Kuhlbach.
Lähitulevikus maht suurenebSwedbanki Eesti kinnisvarahalduse ettevõtte Ektornet Residential Estonia OÜ juhi Meelis Šokmani kinnitusel on varade mahu kasv sõltuvuses pankrotihaldurite ja täiturite poolt väljakuulutatud avalike oksjonitest. Just viimase aasta jooksul on kasvanud probleemsete laenude arv ning seetõttu korraldatud oluliselt rohkem enampakkumisi, märkis ta.
Lühiajaliselt võib varade maht Šokmani hinnangul mingil määral suureneda. „See on sõltuvuses avalike oksjonite toimumisest ja üldisest majandusolukorra paranemisest,“ rääkis ta.
Hannes Kuhlbach prognoosib lähitulevikus samuti varade mahu kasvu. Näen päris paljusid varasid, millele ei suudeta praeguste omanike poolt lahendusi leida ja nad jõuavad tahes tahtmata sundmüügini, ütles ta.
Varade mahtude võrdlemine eelmiste kvartalite ja aastatega ei vii Kulbachi sõnul kuhugi. Samuti ei soovinud ta spekuleerida, kas Eestis varade omandamine kiireneb või mitte.
Seotud lood
Juhtiv elektrimaterjalide hulgimüüja W.EG. Eesti ja maailma suurim kaablitootja Prysmian on viimaste aastate jooksul olnud olulised panustajad Eesti avaliku ruumi arendamises, osaledes tipptasemel infrastruktuuri- ning valgustuslahenduste loomises. Ettevõtete esindajate sõnul on lisaks innovaatilistele toodetele hea tulemuse alus suurepärased partnerlussuhted ja kiired tarned.