Ehitusturul rabelemine jätkub

Rahvusraamatukogus toimunud kinnisvarakonverentsil „Mis saab edasi?“ sõnas Skanska EMV juht Andres Aavik, et järgmine aasta toob muutused Eesti ehitusettevõtete omanikeringis, sest väliskapital võib üle võtta ettevõtteid. „Tõenäoliselt jäävad isikutena kõik alles. Meil aumõistet liiga palju ju Eesti ehitusturul pole. Kõvemad mehed lähevad isegi raadiosse ja räägivad, et lahkun sirge seljaga hangetelt,“ ütles Aavik.

Viimased paar aastat on kõik ehitajad maapinnale laskunud ja isegi natuke allapoole, nentis Aavik. „Jäänud on ainult riigihanked, kas reoveepuhastid, teed, sillad ja nii edasi. Kumb Toomas täna peal, kumb homme. Küsimus, mis saab edasi? 2013. lõppeb Euroopas eelarveperiood, neid rahasid saab kasutada hiljem veel paar aastat. Ilmselt ka järgmiseks perioodiks raha tuleb. Tõenäoliselt natuke teise valdkonda, teede-ehitusse ja sildadesse. Ehitajad vaatavad avaliku sektori poole juba aastaid. Aga projektid lükkuvad erinevatel põhjustel edasi, põhiline põhjus on vaidlustamine,“ rääkis Aavik. Ka vähesed eratellijad on elavnemas, sest kardetakse hinnatõusu ning tahetakse praegust aega ära kasutada.

Aaviku sõnul on parim aeg ehituses vahetult pärast tipu läbimist. „Praegu tuleb vaadata, millal on portfellid kogutud. Viimastel aastatel tugevalt portfelle kasvatanud firmad on tugevas stressis. Ettevaatlikud firmad aga põristavad trumme ja ütlevad, et hinnad tõusevad,“ tõi Aavik välja erinevused ettevõtjate vahel.

Milline on edukas ehitaja, küsis Aavik ja vastas ise: „Kes on elus ka kolme aasta pärast. Teenib kasumit, kasumlike projektide tähtsus laiem, see määrab paljuski meeskonna emotsionaalse seisundi. Edukas ehitaja koolitab ja arendab oma töötajaid igal ajal. Täna on  aeg, kus tuleb uusi inimesi tuleb firmadesse tööle võtta.“ Oluline on omada ka strateegiat ning ettevaatlik peab olema ülelaenamisega.

Aaviku sõnul on ehitussektori suurim probleem kehv maine. „Meele teeb kurvaks, et  ehitusettevõtjate liit pole selle teemaga eriti tegelenud. See on teatud probleemide tänane tulem ja uute probleemide allikas,“ ütles Aavik

Adaur Groupi analüütik Tõnu Toomparki sõnul on kaks viisi, kuidas vaadata olukorda kinnisvaraturul.

„Hinnad pole põhjas, pakkumisi tuleb vaikselt juurde. Kui hinnad stabiliseerunud, on võimalus tarbijal. Ostjatel tuleks turule tormata. Tarbijate julgust võiksid kannustada ka pangad. Pangad laenusummasid oluliselt suurendanud siiski pole. Laenumahtude kasvatamise kohta on positiivseid signaale, nüüd vaja, et sõnadele teod järgneksid,“ sõnas Toompark.

Toomparki sõnul on töötute number kurb. Samas tööpuudus on asunud langema, hõivatute arv ei kasva väga, aga ei vähene ka. Palga langus samuti jäänud pidama. Tarbijate kindlustunne jõudnud tagasi buumiaja tasemele. Ostujõud on tõusnud, aga kui palgad ei tõuse ja kinnisvara hind hakkab tõusma, siis ei saa ka ostujõud enam tõusta, märkis analüütik.

Toompark nentis, et hetkel on parim aeg kinnisvara ostmiseks. „Arendajad on teinud läbi kõva kooli ning arvestatakse sellega, mida inimesed tegelikult tahavad. Pangad rahastavad uusi projekte ettevaatlikult. Ehitusettevõtjate kindlustunne ülikõrgel tasemel, nagu hullu kukkumist poleks olnudki. Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks,“ maalis Toompark helge tuleviku, kuid tõi välja kohe ka negatiivsed küljed.

„Elamispindade tingimusi tahetakse parandada, kuid raha seab piirid. Uute pindade ehitusmaht ei lase elamufondil kasvada, aga kas on vaja seda kasvu, kui elanikke jääb vähemaks? Tehingute struktuuris saab näha kasvu, kuid see tuleb väga madalalt baasilt.

Pankadelt positiivseid signaale tuleb, kuid raha ei tule. Intressimäär madal, aga laenu ju ei anta. Kinnisvarahinnad asunud tõusma, ostujõud aga väheneb. Kinnisvaramüüjat ju ei huvita keskmine palk, vaid summa, mis ta kontole laekub. Tarbijad on nagu põlevast majast välja pääsenud, vara on küll põlenud, aga õnnelikud, et hing veel sees. Tarbija kindlustunne võib veel alla tulla seetõttu, kui tuleb kainenemine,“ rääkis analüütik, nentides täna pole mootorit, mis turu käima tõmbaks. 

EfTEN Capitali juht Viljar Arakas ütles, et risk kinnisvarahindade langemiseks on olemas, kuid tõuspotentsiaal kordades suurem, kuigi keegi ei tea, millal ja kas see juhtub.

Arakas märkis, et nii kaua kui ei toimu arenguid välisturgudel, ei toimu ka Eestis midagi. „Ääremaadesse nagu Eesti jõuab suur raha viimasena ja lahkub esimesena,“ ütles Arakas.