Elering ehitab 2 miljardit maksva avariielektrijaama

Nimetatud tootmisvõimsuste rajamisel tekkiv suutlikkus avariide korral ise täiendavalt elektrit toota suurendab oluliselt Eesti varutuskindlust. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu kaks miljardit krooni.

Hetkel on Eleringil kuni 2013. aasta märtsi lõpuni sõlmitud avariireservide leping Latvenergoga. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et võrreldes avariireservi hoidmisega Lätis on enda jaamade rajamisel avariielektri hind Eesti tarbijatele tulevikus odavam ning olukorras, kus nii Läti kui Leedu on sügavas energiadefitsiidis, tõstab valmisolek ise avarii korral elektrit toota oluliselt meie energiajulgeolekut.

Avariireservjaama ehitamise vajadus tuleneb elektrimajanduse arengukavast, mis näeb varustuskindluse tagamiseks 2018 aastaks ette kuni 600 MW võimsusega avariielektrijaamade olemasolu. Avariireservelektrijaamad on mõeldud kasutamiseks elektrisüsteemi avariide korral ja igapäevaselt nad elektriturul ei osale.

Elektrijaama esimene etapp ca 100 MW ulatuses peaks valmima aastal 2013 ja teine etapp ca 150 MW aastal 2014. Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad. Jaama juurde rajatava vedelkütuse hoidlaga tagatakse piisava kütuse kohapealne saadavus ka kõige ekstreemsemates situatsioonides.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariireservelektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama  piirkond. Selle piirkonna eelisteks on  Kiisa alajaama  tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle Eesti (Rakvere, Paide, Narva, Harku jne). Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.

Detailplaneering on Saku vallavalitsuse poolt vastu võetud ning hetkel avalikustamisel, teostatud on projekti keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Avariireservi suuruse vajaduse arvestamisel tehakse koostööd naaberriikide (Venemaa, Valgevene, Läti ja Leedu) elektrisüsteemihalduritega, kus igaühel on kohustus hoida teatavat hulka avariivõimsusi. Näiteks Estlink 2 valmimise järel peaks Elering ilma koostööta teiste süsteemihalduritega omama avariireserve 650 MW, et katta ühenduse väljalangemisel tekkiv kogu võimsuse puudujääk. Teiste riikidega ühiselt avariireserve hallates on võimalus ise ehitada oluliselt vähem avariivõimsusi ja sellega säästa elektritarbijat finantskoormusest, mis kaasneks läbi võrgutasu tõusu nende jaamade ehitamisel.

Elering riigi omandis oleva Eesti elektrisüsteemihaldurina vastutab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest, et igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Elektrisüsteemi varustuskindlus põhineb ühendusvõimsuste ja tootmisvõimsuste piisavusel  ning elektrisüsteemi töökindlusel.