Mullu järsu käibe vähenemisega võidelnud akna- ja uksetootjad on jäänud augustis alanud ootamatu tellimuste laviini alla, akende tarneajad on veninud nädalate pikkuseks.
Samas pole võimalik tellimuste kasvuga samas tempos teist vahetust käivitada, sest vahepeal koondatud oskustööjõu asemele tuleb uued inimesed koolitada või puudub piisav kindlus, et tellimuste maht püsib praegusel tasemel.
Tellimuste maht kasvas hüppeliselt augustis ehk pärast seda, kui Glaskek avalikustas pankrotti mineku. “Glaskeki kadumine mõjutas turgu väga raskelt. Nende hind oli (enne pankroti avalikustamist – toim) väga madal ja teistel oli raske plussi jääda,” rääkis Plasto juht Valeri Pärs.
„Meid aitas see, et tegime investeeringuid ja peamiselt omavahenditest. Nii vähe kui käsitöö parasjagu ka ei maksa, saime investeeringute tõttu sama töö kolm-neli korda kiiremini teha,“ selgitas Pärs. Investeeringud tootmisseadmetesse olid ettevõttel planeeritud juba viis aastat enne investeerimist.
Kohe, kui Glaskek augustis uksed kinni pani, pidi läbi aegade ühel kallimal hinnatasemel püsinud Plasto tootma 2007. aastaga samal tasemel ehk üle 6000 akna kuus.
“Praegu on akende järjekord üle viie nädala ja see ei ole normaalne,” rääkis Pärs. “Augustis tekkis vajadus toota üle 300 akna päevas ja tööle hakata ka teise vahetusega. Püüame rakendada endisi Glaskeki töölisi Tallinnast, kes on tööta olnud juba aasta aega.. Meil peavad nad aga juurde õppima, meil ei saa nii palju kondiauruga teha kui Glaskekis.”
“Meie hind on alati olnud üks kõrgemaid. Alla omahinna pole me kunagi tootnud,” märkis Pärs. Eesti turul tekkinud konkurentsi nimetas ta aga kõlvatuks. “Väikestel firmadel on väga raske hakkama saada Need, kes toodavad vähem kui 100 akent päevas, ei saagi omadega välja tulla. Eestisse tuuakse ka Poola ja Läti aknaid,” sõnas ta.
Pärsi sõnul on probleemiks, et Eesti turul on praegu kümnest aknast 9 toodetud nö mustalt, makse maksmata. „Uus tendents on, et aknaid tuleb ikka testida ja panna neile energiamärgis. See võidakse kirjutada ka seadusesse ja teha kohustuslikuks energiasäästu toetust taotlevatele majadele,“ loodab ta.
Tellimuste kasvust räägivad ka teised akna- ja uksetootjad. Aru Grupi juht Juhan Viise sõnas, et neilgi on järjekorrad tekkinud. “Aga peame endale aru andma, et üks raske talv on vaja veel üle elada. Laod on ka igal pool miinimumini viidud. Iga kasv ja suurem nõudlus on seetõttu probleem,” viitas Viise viivitustele materjali saamisel.
Seotud lood
Mullu 12 miljonit krooniga kasumisse jäänud ASi Viljandi Aken ja Uks juht Rain Hüva sõnul nemad toodete hinnas järele pole andnud. Tootjate kahjumisse jäämist peab ta kohaliku turu porbleemiks või kunagiste valede äriotsuste tagajärjeks.
Akna- ja uksetootjate mulluste majandustulemuste põhjal on teistest peajagu üle Viljandi Aken ja Uks, kes lõpetas madalseisule vaatamata aasta 392 miljoni kroonise käibe juures 12,7 miljonilise kasumiga.
Pumeko ASi juhi Kazmar Länsi sõnul küsitakse suve viimastest kuudest alates umbes poole rohkem pakkumisi kui mullu.
Klaasmerk ASi juht Ain Kirnmann märkis, et tellimusi ja kliente on juurde tulnud, kuid seda eelkõige ekspordi poolelt.
Auto parkimine ei pea olema keeruline ja aeganõudev protsess. Entringo pakub sujuvat ja mugavat parkimiskogemust, mis garanteerib kiire läbipääsu parklasse. Entringo on Hansabi välja töötatud piletivaba parkimis- ja läbipääsusüsteem, mis võimaldab kliendil parkimisalale pääseda ilma füüsilisel kujul piletit omamata. Süsteemi on sisse ehitatud numbrituvastus, mis parkimisloaga numbrimärki tuvastades automaatselt tõkkepuu avab. See võimaldab inimesel kiiresti ja takistusteta parkimisalale jõuda. Entringo lahendust saab kasutada ka läbipääsu kontrollimiseks. Seda on võimalik seadistada nii, et alale pääsevad vaid selleks volitatud isikud.