• 10.08.10, 18:07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: kortermajade säästupüüdlused ei tasu ära

Renoveerimisega energiatõhusust parandavad kortermajad ei säästa kopsakat pangalaenu võttes, nagu varem aastaid räägitud, vaid jäävad küttekulude vähenemisele vaatamata oma investeeringus 14-15%ga miinusesse.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud tüüpelamute renoveerimise majandusliku arvestuse põhjal võib järeldada, et korterelamute renoveerimisel terviklahendusena on keskmine investeeringu puudujääk 14-15%, tagamaks korteriühistute laenukulukuse ja energiakokkuhoiu tulemusena nn nulltasakaal ja võimaldada kütteenergia kokkuhoiu arvelt katta täielikult renoveerimisega seotud kulud, seisab majandusministri määruse eelnõu seletuskirjas.
Määrus "Korterelamute renoveerimise toetuste taotlemise tingimused ja kord" reguleerib möödunud nädalal avalikustatud 470 miljoni kroonise kogumahuga renoveerimistoetuste jagamist. See uus renoveerimistoetus peakski tagama, et korteriühistu tuleks pärast pangalaenu võtmist ots-otsaga kokku.
Tänases majandussituatsioonis on ülikeeruline veenda korteriühistuid ja korteriomanike ühisusi tegema nii suures mahus investeerimisotsuseid, seetõttu on vajalik riigipoolne motiveerimine toetuse näol, lisab määruse seletuskiri.
Korterelamute renoveerimistoetus aitaks lisaks ka majandust elavdada ja ehitussektoris tööhõivet parandada, kaudne mõju on ka teistele majandusharude töökohtade säilitamisele, seisab minister Juhan Partsi allkirjaga dokumendil.
Korterelamute renoveerimislaen on küll oluline, kuid investeeringute kogumaksumust arvestades oleks hädavajalik riigipoolne tagastamatu toetus, mis motiveeriks aastatepikkuse laenukoormuse kasuks otsustama, jätkab seletuskiri.
Renoveerimistoetust saavad vähemalt kolmest korterist koosnevad majad. Renoveerimisprojekti maksumus peab jääma 115 000 ja 13 miljoni krooni vahele.
Toetuse määr on 15-35% abikõlblikest kuludest. Energiasäästu tervikprojekti sisse käivad katuse, fassaadi, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimistööd, millele peab eelnema energiaaudit.
Alates 2008. aastast hüvitab Kredex kuni 50% energiaauditi ja ehitusekspertiisi kuludest, toetust saab ka ehitusprojekti koostamiseks.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.24, 17:01
Innovatsioon ehitussektoris: Ruukki LowCarbon toodetes on heitkoguseid kuni 70% vähem
SSAB kontserni tütarettevõte Ruukki Construction käivitas uue tootegrupi Ruukki® LowCarbon, mille eesmärk on täita üha karmimaid keskkonnanõudeid ja rahuldada klientide vajadust vähendada ehitatavate hoonete elutsükli jooksul tekkivaid heitkoguseid. Tootegrupi esimesteks toodeteks on LowCarbon sändvitšpaneelid, LowCarbon fassaadikassetid ja katuseprofiil Ruukki® Classic LowCarbon, mille heitkogused on 50-70% väiksemad kui analoogsetel standardsetel toodetel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele