Swedbank rõhub elamu energiatõhususele

Üritusel osalesid Eesti ehitusettevõtjad, ehitusmaterjalide tootjad, kinnisvaraarendajad ning kinnisvarabüroode esindajad.

Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni direktor Tauno Vanaselja sõnul on hoonete energiatõhusus Swedbanki jaoks oluline teema, näiteks algatas pank korterelamutele suunatud projekti „Tervislik ja säästlik kodu”, mille käigus rekonstrueeritakse terviklikult ja kaasaegselt üks vanemat tüüpi korterelamu.

„Äsja toimunud ümarlaual arutati eelkõige uusehitiste energiatõhususe teemal ning leiti, et energiasäästlik uusehitus on väga oluline mõjur elukalliduse kasvu piiramiseks Eestis. Täna räägitakse näiteks üüri puhul hinnast kui lihtsalt summast ruutmeetri kohta ning veel ei pööra tarbijad ja müüjad tähelepanu soojakulude aspektile. Ilmselt pole kaugel aeg, kus energiatõhususe osa on järjest olulisem kriteerium nii lõpptarbija valikutes kui ka kogu kinnisvaraarenduses tervikuna. Näeme ka, et energiatõhusate hoonete turuväärtus on 10-20 aasta pärast kõrgem, kuna sellise hoone elanikul tuleb kulutada vähem raha soojakuludele. Tänu targale ventilatsioonilahendusele on sellises hoones ka hea ja tervislik elada,“ märkis Vanaselja.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tõnu Mauring tutvustas ümarlaual energiatõhusate hoonete ehitamise põhimõtteid. „On hulk viise, mille abil saavutatakse energiasäästu efekt puhtalt teadmisi kasutades, väga palju sõltub hoone geomeetriast ning paigutusest ilmakaarte suhtes. Lihtsalt öeldes tähendab passiivmaja vaba soojuse – päikese, toasooja ja inimeste soojuse – maksimaalset ärakasutamist.

Eesti tingimustes on oluline isoleerida maja väliskeskkonnast ning kasutada ära vaba soojus läbi soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi. Maja geomeetria tuleb siin toetavana juurde. On olemas meetodid, kuidas päikest maja kütmiseks ära kasutada ning teisalt tuleb mõelda suvise jahutuse peale. Passiivne jahutus tähendab seda, et teatud lahendustega me väldime probleemi tekkimist,” selgitas Mauring.

 Eesti Metsatööstuse Liidu juhatuse liige ja Eesti Puuinfo eestseisuse liige Ivar Dembovski kinnitas, et energiatõhusa ehituse arendamine on väga mõistlik ja kasulik tee, mis toob lõppkokkuvõttes tulu nii keskkonnale, riigile kui ka lõpptarbijale.

„Me ise ettevõtjatena saame väga palju ära teha ning initsiatiivi hoida. Samas vajame ühiseid jõupingutusi, et luua ühtne tegutsemiskava ja kaasata riigistruktuurid ning kohalikud omavalitsused. Energiatõhusa ehitamise ja elamise arendamisel on ka pikaajaline ja tugev makromajanduslik mõju – seetõttu on igati õigustatud ning vajalik riiklik strateegiline vaade ja protsesside suunamises kaasa rääkimine,” sõnas Ivar Dembovski.

Puuinfo koos Puitehituse klastriga töötab juba aastaid, et tõsta esile puitu kui energiasäästlikku ning taastuvat ehitusmaterjali näidates õigeid kasutusvõtteid ja puitmaterjalide suurepäraseid esteetilisi ning konstruktiivseid võimalusi.

Väga olulise probleemina tõstatus ümarlaual inimeste vähene teadlikkus energiasäästlikkusest laiemalt. Peamiselt Skandinaaviasse oma toodangut müüva ASi Kodumaja juht Lembit Lump kinnitas, et teadlikkuse tõstmisele ja kõikide osapoolte motiveerimisele energiatõhususe tähtsustamisel tuleb pöörata senisest oluliselt suuremat tähelepanu, seda nii ettevõtjate, kohalike omavalitsuste, ehitusjärelvalve kui ka finantseerijate seas.

„Kuna energiatõhus elamu tähendab seda, et see elamu on ka kvaliteetne, siis siin kaotajaid ei ole. Energiatõhus elamu on heaks elukeskkonnaks inimestele, väärtust mittekaotavaks tagatiseks pangale ja aitab kaasa ka kogu riigi positiivsele arengule,“ lisas Lump.

 „Kogu energiatõhusa ehituse temaatika paremaks mõistmiseks on oluline konkreetsete näidete olemasolu, et soovijad saaksid tutvuda nii kasutatud tehnoloogia, ehituse, arhitektuuri kui mõõdetud soojakuludega. On hea meel näha, et esimesed projektid, mille käigus plaanitakse energiatõhusate hoonete püstitamist ja tutvustamist, on juba algusfaasis,“ tõdes Tauno Vanaselja ürituse lõppedes.