Hoiuste maht kasvas 111 miljardi kroonini

Koondarvestuses suurenes hoiuste maht 255 miljoni krooni ehk 0,2 protsendi võrra, hoiuste kogumaht oli veebruari lõpus 110,6 miljardit krooni. Kuna tähtajaliste hoiuste intressid on oluliselt vähenenud, on vähenemas ka tähtajaliselt hoitavate hoiuste maht.

Eesti eraisikutele ja ettevõtetele väljastatud laenude maht vähenes veebruaris 1,9 miljardi krooni ehk 0,8 protsendi võrra, ulatudes kuu lõpus 250 miljardi kroonini. Aastases võrdluses kahanes portfell veebruaris 6,2 protsenti.

Käesoleva aasta esimeste kuude laenumahtude areng on kooskõlas madala investeeringunõudlusega. Ettevõtetele väljastatud laenude maht vähenes veebruaris 1,3 miljardi krooni ehk 1 protsendi võrra. Enim vähenes kaubandussektorile väljastatud laenude maht, kus langus võrreldes jaanuariga ulatus 760 miljoni kroonini.

Eraisikute laenunõudlust mõjutab eelkõige tööturu olukorraga seotud madal kindlustunne. Eraisikute tarbimislaenud on kindlustunde madalale tasemele oluliselt tundlikumad kui eluasemelaenud, mille maht on tulenevalt nende pikast tähtajast püsinud viimase aasta vältel võrdlemisi stabiilsena. Eraisikute tarbimislaenude, sh autoliisingu portfelli maht vähenes veebruaris ligi 2 protsendi võrra, viies kogu portfelli mahu 25,6 miljardi kroonini. Suurima languse läbi teinud laenusegmendiks ongi eraisikute tarbimislaenud, mis on viimase aastaga vähenenud 11,6 protsenti.

Eluasemelaenude intressimarginaal püsis varasemate kuudega võrreldaval 2,4 protsendi tasemel. Ettevõtetele väljastatud laenude keskmine intressimarginaal vähenes veebruaris tulenevalt ühekordsetest teguritest 1 protsendipunkti võrra 2,5 protsendini. Kuna euribor vähenes veebruaris 0,96 protsendi tasemele, olid kuu jooksul väljastatud ettevõtete laenude ning eluasemelaenude keskmised intressimäärad viimaste aastate madalaimad, vastavalt 3,5 ning 3,4 protsenti.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal moodustas veebruaris 6,6 protsenti laenuportfellist, suurenedes võrreldes jaanuariga 0,2 protsendipunkti. Võib märkida, et lühiajaliste maksevõlgadega laenude maht ning osakaal laenuportfellist on võrdlemisi volatiilne. Samas on sellise laenu, mille maksevõlgnevus on juba pikaajaliseks muutunud, uuesti toimima hakkamise tõenäosus lähiajal suhteliselt väike. Seetõttu alaneb maksetähtaega ületanud laenude osakaal aeglaselt.