Vink: riigihangete seadus on õige

„Võitma peab soodsaima pakkumise teinud ettevõtja,“ rõhutas Vink.

Sealjuures on Vingi sõnul  äärmiselt oluline vaadata kogu vastava seaduse mõtet tervikuna, mitte ositi. Ja tervikuna seadus reguleerib ja sätestab veel hulga protseduure ja tingimusi, mida peab järgima nii pakkuja kui hankija, et oleks võimalik määratleda seda nö. soodsaimat pakkumist. 

„Kahjuks aga on majanduse langusega kaasnevad pinged eelarvetes ja konkurentsisituatsioonis tinginud selle, et väga paljud kipuvad rebima seaduse kontekstist selle nö soodsaima  pakkumise mõiste välja ning kuulutavad pidevalt, et üks või teine leping tuleks sõlmida üksnes seetõttu, et keegi on teinud hinnalt odavaima pakkumise. Unustades samas, kas tahtlikult või mitte, et lisaks sätestavad hankijad vastavalt RHS-le ka mitmeid kriteeriume, mille täitmine on üldse eelduseks, et hakata pakkujate hindu võrdlema. Ning soodsaimaks saab seaduse mõistes tegelikult nimetada üksnes seda odavaimat pakkumist, mis on edukalt läbinud kõik sätestatud nõuded tingimustele,“ ütles Vink.

Tema sõnul iga pakutud odavaim hind ei tarvitse olla soodsaim, kui pole eelnevalt täidetud seaduses ja hankedokumentides sätestatud nõuded.

„Ma arvan, et probleem pole mitte niivõrd kehtiva süsteemis, kui selles, kui tõhusad, professionaalsed ja korrektsed ollakse seaduse järgmises ning kas täna riigis toimivad, RHS täitmist korraldavad, struktuurid on ikka sellised, mis võimaldavad seadust täita parimal moel. Olen seda öelnud ka mitmel korral varem, et minu arvates oleks vaja pigem reformida hangete menetlemisega seonduvat, kui nuriseda pidevalt seaduse kallal.,“ märkis Vink.