Kulude optimeerimine = palk ümbrikusse 

Äripäeva ehituse erileht kirjutab, et ehkki uuringute järgi on varimajanduse osakaal Eestis viimastel aastatel langenud, pingestavad ümbrikupalkade tõttu saamata jäänud maksumiljardid riigi eelarvet ja sujuvat toimimist teravamalt kui kunagi varem. Maksuamet ja erialaliidud on teadlikud sellest, et peene nimetusega "kulude optimeerimine" majandussurutises toimetulekuks tähendab sageli hoopis maksude maksmisest kõrvale hiilimist ja palkade ümbrikusse peitmist.

Nii Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) kui ka Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL) jälgivad liikmete vastuvõtul, kui distsiplineeritud on firma maksude maksmisel. "Eeldame, et see tase on ikka üle selle piirkonna keskmise," ütleb EETLi tegevdirektor Enno Rebane.

"Materjalitootmises on sektoreid, kus probleeme polegi, kuna suheldakse otse ehitajate või hulgimüüjatega ning arveldatakse arvetega. Probleem tekib seal, kus tulevad mängu jaekliendid," arvab Rebane. "Et musta palka maksta, on vaja ka musta raha saada."

Ehitusmaterjalide tootjate liit tegi koostööd maksuametiga, pakkudes välja andmeid ja ettevõtteid, kelle majandusaasta aruannetes pakutud keskmine palk reaalsusega kokku ei läinud. "Paradoksaalne on see, et eks makseraskustes kipu olema need firmad, kes on maksuliselt suhteliselt hästi käitunud," räägib Rebane.

Tema sõnul on plastakende sektoris olnud ettevõtteid, kelle näidatud palgasummad on neli korda väiksemad kui sarnast tööd tegevatel konkurentidel. Võimalik on kuni 20protsendiline palgaerinevus, ilma et töötajad hakkaksid firmat vahetama.

EEELi tegevdirektori Indrek Petersoni sõnul nemad maksuametiga oluliselt suhelnud ei ole. Küll aga kontrollitakse liidu liikmeks pürgivate kandidaatide andmeid ja ausa konkurentsi edendamise nimel on tehtud ka ettepanekuid muudatuste tegemiseks seadustesse.