Peatöövõtjate töötajate regulaarse registreerimise kohustus tasub pöörata enda kasuks

Kuigi seaduse muudatus kehtib juba eelmisest sügisest, on Luiga ja Käomägi sõnul endiselt palju peatöövõtjaid, kes ei ole selle teemaga kursis ega teagi, et nende objekt läheb registreerimiskohustuse alla.

Registreerimise kohustus hõlmab kõiki ehitustöid, mille eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või mille eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva (nt 5 inimest töötavad 100 päeva, 10 inimest 50 päeva jne). Nad kiidavad samas, et vähemalt suuremad Eesti peatöövõtjad on töötajate registreerimise nõudest aru saanud ning näevad uues seaduses ka võimalust enda objektide tööd efektiivsemalt organiseerida. Rohkem on probleeme alltöövõtjatega, kes ei ole veel mõistnud, et uue lahenduse näol ei ole tegemist vabatahtliku tööaja arvestamisega, vaid andmete EMTA-le saatmine on seadusega nõutud.

Andmed edastatakse ühtsesse töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI), kuhu koondub info ehitusteenuse tellija, ehitusobjekti, kasutatava registreerimissüsteemi, pea- ja alltöövõtjate ning ehitusobjektil töötavate töötajate kohta. Tänavu oktoobris lõpeb nii-öelda üleminekuaeg ning Maksuamet on andnud selge signaali, et selle aasta sügisest hakatakse kõrvalehiilijaid ka trahvima.

Luiga nendib, et ehitusfirmade seas on üsna levinud arusaam, et töötajate registreerimist saab teostada vaid ühel kindlal viisil. Tegelikult on olemas igale meeskonnale sobiv paindlik lahendus alates lihtsast mobiilirakendusest ja kompaktsest registreerimise seadmest kuni keerukate läbipääsusüsteemidega kombineeritud lahendusteni. Kahjuks kiputakse lahenduse valikul lähenema ainult pealiskaudsetest parameetritest nagu näiteks hind, unustades võtta arvesse asjaolu, et suurt manuaalset sisestust nõudva süsteemi haldamine tähendab objekti personalile suurt lisatööd ning toob pikas plaanis kaasa kulusid suurenenud palgafondi näol.

Elektroonilise registreerimise tarkvara Remato Töömaa Haldus pakub ainulaadset kahesuunalist andmevahetust ning ehitusspetsiifilist lähenemist. Kahesuunaline automaatne andmevahetus EMTA-ga annab võimaluse mitte ainult saata seadusega nõutud andmeid, vaid ka automaatselt laadida alla töövõtuahela andmed, mille alusel üldse registreerimist teostada saab. See tähendab, et peatöövõtjate objekti personal ei pea Remato süsteemis käsitsi sisestusi tegema, vaid andmed ilmuvad süsteemi automaatselt kohe, kui alltöövõtja on EMTA süsteemis vajalikud tegevused teostanud ehk kinnitanud töövõtuahela kutse ning lisanud oma töötajad ahelasse.

Eelmisel suvel hakkas Remato tegelema töötajate registreerimise lahendusega peatöövõtjatele ning on tänaseks tõusnud omal alal kõige suurema turuosaga Eesti tippu. Peatöövõtjatele tarkvarateenuse pakkujaid on lisaks Rematole EMTA kodulehel kirjas umbes 10 ringis, kellest suurem osa teeb omavahel koostööd. Olenemata registreerimissüsteemi teenusepakkuja lõplikust valikust, peab iga tööandja oma töötajatele tellima riiklikud ehitustöölise kaardid hankevõitjalt Hansab. Riiklik ehitustöölise kiipkaart võimaldab töötajal end registreerida igale ehitusplatsile, kuhu talle on tööandja ja peatöövõtja poolt antud ligipääs. Kiipkaarti saab kasutada nii mobiilses kui ka kaardilugeriga süsteemis.

Järgmisel aastal on Remato tulemas välja veel ühe ehitusettevõtetele loodud lahendusega, lisades Remato Töömaa Halduse pakkumisse Tööohutuse mooduli. „Tööohutuse teemad on muutumas ehitusturul järjest olulisemaks. Arendame hetkel tööohutuse moodulit, mis võimaldab peatöövõtjatel digitaliseerida ka tööohutuskoolitused ja tööohutusallkirjade kogumised. See annab võimaluse objekti kontrolltegevusi oluliselt täpsemalt hallata ning aitab juba varakult võimalikke probleeme ennetada,” kirjeldab Käomägi. Arenduse väljatöötamist toetab Euroopa Liidu ehituse e-hüppe rahastusprogramm.

Remato alustas alltöövõtjatele meeskonna ja tööriistade halduse tarkvara arendamist 2018. aastal, kui nähti probleemi ehitusfirmade ja -meeskondade vahelises infoliikumises. „Kui mitukümmend inimest peavad omavahel ühe objekti raames tihedalt suhtlema, projekte jagama ning lisaks haldama tööriistu, on see ilma ühese tarkvarata aeganõudev ja segadusttekitav,” räägib Käomägi. „Tänaseks on meie klientideks ligikaudu pool tuhat ettevõtet ning umbes 10 000 inimest, kes võtavad igapäevaselt oma nutitelefoni taskust välja, et fikseerida GPS-i abil enda või töövahendi asukoht ning jagada pilte objektidest.”

„Mõistsime, et lisaks alltöövõtjatele vajavad sarnaseid lahendusi ka peatöövõtjad, kellel on peale töötajate tarvis hallata ka kalleid tööriistu nagu laserid, kaamerad ja mõõtevahendid. Meie lahenduse puhul saab iga töövahend oma QR-koodi ning igal ajal on teada, kus ja kelle valduses mingi tehnika asub.”

Remato eksperdid rääkisid veebiseminaril elektroonilise registreerimise olulisusest ehituses ning jagasid praktilisi nõuandeid. Vaata seminari järgi siit: