Autor: Kert Prants, Warmotech materjalide projektijuht • 14. juuni 2024

Suvi on traditsiooniliselt ehitamise ja renoveerimise kõrghooaeg. Rekonstrueerimisele annab hoogu ka Euroopa Struktuurfondidest jagatav toetus, mille eesmärk on muuta nii eramud kui kortermajad energiatõhusamaks. Remondimeedet kasutatakse enamasti soklite, fassaadide ja katuste soojustamiseks ning seetõttu hakkab rohkelt silma objekte, kuhu parasjagu EPS- või XPS-isolatsiooni paigaldatakse. Iga kasutuskoht seab materjalidele omad nõudmised ning seetõttu on oluline end põhitõdedega kurssi viia.

Eesti kliimas, kus esineb suuri temperatuuri ja niiskuse kõikumisi, on väga tähtis valida kvaliteetsed, lihtsalt paigaldatavad ja vastupidavad soojustusmaterjalid. Mööda ei saa vaadata ka kuluefektiivsusest, sest lõppude lõpuks on kõikidel hoone kihtidel küljes hinnalipik. Soojustamise märksõnaks on ühtlane ja soojapidav isolatsioon kogu hoone ulatuses. Vaadates ehitist vundamendist katuseni, peab arvestama iga kasutuskoha eripära ning materjali soojusjuhtivusnäitajate, niiskuskindluse ja koormustaluvusega.

Vundament ja sokkel

Isoleerimata vundament on üks suuremaid külmasildu hoones, põhjustades kondensaadi, hallituse ja niiskuskahjustuste teket vundamendipealsetes ruumides. Niiskuskindluse ja koormustaluvuse tagamisel tuleb arvestada ka sadevete, pinnase koormuste, nihete, külmumise ja sulamisega. Polümeerseid isolatsioonimaterjale võib kasutada otseses kontaktis pinnasega. EPS ja XPS on madala niiskusimavusega, säilitavad soojusisolatsiooni omadused ka keerulistes tingimustes ning on seega ainuvõimalikud materjalid antud kasutuskohas. Isegi pikaajaliselt vette uputatuna imavad polümeersed materjalid vett vaid mõne protsendi mahukaalust. Teiseks oluliseks omaduseks on survetugevus, sest materjal peab vastu võtma kogu pinnasekoormuse, säilitades seejuures oma vormi ja kuju.

Parim viis vundamendi soojustamiseks on katta vundament külmumispiirini isolatsiooniplaatidega. Jälgida tuleb projektis kirjeldatud kihtide lahendust, sest arvestama peab sadevete, pinnase koormuse, nihete, külmumise ja sulamisega. Madalvundamendi puhul tuleb luua ümber perimeetri horisontaalne külmatõkketsoon, mis aitab takistada külma liikumist vundamendi alla.

Vundamendi isoleerimiseks sobivad suurema survetugevusega EPS-plaadid alates 120 kPa. Väga niiske pinnase ning sügavate ja keldriga vundamentide puhul peaks kasutama võimalikult suure survetugevusega EPS-plaate või siis hoopis XPS-i, mis on väga tiheda struktuuri ja hea survetugevusega. Oluline on, et materjalide veeimavus ei oleks suurem kui 1-2%.

Estplasti valikust sobib vundamentide rajamiseks EPS 200 Perimeeter Pluss, mis on väga hea koormustaluvusega. Seda saab kasutada vundamentide, alusmüüride, soklite, keldri sise- ja välisseinte isoleerimiseks, külmakergete vältimiseks, torustike rajamisel. Suurepärane niiskuskindlus võimaldab paigaldada plaate kaldega otse pinnasele sadevee eemale juhtimiseks.

Sügavate vundamentide puhul tuleb kaaluda XPS-i kasutamist. Sobiv valik on Finnfoam FL300, mis on suletud pooridega, väga tiheda struktuuriga ning hea survetugevusega materjal nii külmatõkkeks kui aluspõrandate, seinte ja lagede soojustuseks.

Kogu tähelepanu on fassaadil

Fassaadi soojustamine on oluline ehitise energiatõhususe saavutamisel Fassaadilahendused on eeskirjadega rangelt reguleeritud ning järgida tuleb tuleohutusnõudeid, hoone tüüpi, ehitusprojekti ja eri regulatsioone, mis seavad piiranguid kasutatavatele materjalidele. Sõlmede puhul on väga oluline pöörata tähelepanu isolatsioonikihi avatäidetega liitumisele, rõdude ja terrassidega külgnemistele, katuse liidetele jne. Avatäidete liitumised tuleb vormistada kasutades termoraame, see garanteerib avatäidetele külmasillavaba paigalduse ja funktsionaalse deformatsioonivuugi.

Oluline on mõelda hoone aluskonstruktsioonile, kõrgusele, kasutusviisile ja fassaadiviimistlusele, sest see määrab suures osas ära, millist soojustusmaterjali on mõistlik või lubatud konkreetses ehitises kasutada. Sealjuures on oluline, et tagatud oleks tuleohutus, turvaline niiskusrežiim, külmasildade vältimine, aga ka tulemuse esteetilisus ning kasutatud materjalide kestvus ajas. Tuleohutuse seisukohast võib polümeersete soojustusmaterjalidega soojustada nii eramuid, büroo- kui eluhooneid.

Büroohoonete ja kortermajade soojustamisel EPS-iga tuleb arvestada, et viimistluseks peab olema suletud õhekrohvisüsteem, millel on sertifitseeritud ja CE-märgisega kinnitatud B-klassi tuletundlikkus. Tuulduva fassaadi puhul võib soojustuslahendusena kasutada PIR-paneele, millel on B-klassi tuletundlikkus ja väga hea isoleerimisvõime. Eramute puhul piirangud tuletundlikkusele puuduvad, välja arvatud juhul, kui tegemist on tuletõkketsoonis paikneva hooneosaga.

EPS- kuluefektiivne ja madala süsinikujalajäljega materjal

Eestis on EPS-soojusisolatsiooniga õhekrohvisüsteem üks eelistatumaid fassaadilahendusi. Tegu on kõige kuluefektiivsema ja soojapidavama variandiga. Õhekrohvisüsteemi puhul tuleb väga suurt rõhku panna kvaliteetsete materjalide kasutamisele, süsteemi ülesehitamisele ja kompetentsele ehitajale. Heade materjalidega kvaliteetselt ehitatud süsteem on ajas kestev ja murevaba.

EPS-soojustus mängib olulist rolli hoonete süsinikujalajälje vähendamisel. EPS on keskkonnasõbralik materjal, sest seda on võimalik 100% ümber töödelda ja uuesti ringlusse lasta.

Estplast Tootmise valikust on fassaadilahendustesse mõeldud EPS 60 Fassaad, EPS 60 Silver Fassaad või EPS 100 Silver Fassaad isolatsiooniplaadid, mis on toodetud harmoneeritud standardi järgi ja sobivad kasutamiseks kõikides sertifitseeritud õhekrohvisüsteemides. Soojapidavuse saavutamisel väiksema soojusisolatsioonikihiga võib fassaadis kasutada ka Finnfoam PIR GTI isolatsiooniplaate.

Katuse ilmastikukindlus ja soojapidavus

Ebapiisav soojustus tingib suuri soojakadusid, sest umbes veerand kogu hoone soojakadudest leiab aset läbi katuse. Sel põhjusel on katuse soojustuskihid isegi kuni kaks korda paksemad kui välisseintel. Olgu tegu viil- või lamekatusega, EPS-, XPS - või PIR-plaadid sobivad oma lihtsa paigaldusviisi, niiskuskindluse ja hea soojapidavuse tõttu kasutamiseks mõlema katusetüübi puhul.

Polümeersete soojustusmaterjalide kõige suuremad eelised tulevad esile läbi materjali kerguse, tiheduse ja suure survetugevuse näol. Sarnaseid soojusjuhtivusnäitajaid minimaalse kihipaksuse ja kaalu juures ei ole võimalik alternatiivsete materjalidega saavutada. EPS-plaatidega saab lamekatusele anda vajalikud kalded vee juhtimiseks lehtritesse. Eriti mugavaks teeb paigalduse, et plaadid on selleks otstarbeks juba kaldu lõigatud.

Eesti kliimas ei tasu isolatsioonikihi ja kvaliteetse paigalduse pealt kokku hoida, sest vigade parandus on kulukas. Polümeersed isolatsioonimaterjalid on kindel valik, sest need on väga soojapidavad, sobituvad siinsete ehitusnõuete ja -traditsioonidega ning tagavad hoonele maksimaalselt madala süsinikujalajälje.

Vaata ka estplast.ee