E-Ehitus kui e-riigi uus edulugu

Nüüdseks on jõudnud digitaristu arengud jõudsalt ka ehitussektorisse. Valminud on uus ehitisregister, ehitusluba saab taotleda (digitaalse) BIM-mudeli põhjal, arendatakse digikaksikut, toetust jagatakse nii ehituse e-hüppe kui ka e-ehituse platvormi arenguks. Riik investeerib miljoneid, et arendada ehitussektorile vajalikku digitaristut.

Pea aasta tagasi kolis EHR vanalt arhitektuurilt uuele. Uuenduste hulka kuulus nii uuele menetluskeskkonnale üleminek kui ka kogu mahuka ehitisregistri andmebaasi vanast süsteemist uude kolimine. Uus EHR annab võimaluse tuleviku arendusteks, mida vana EHRi arhitektuur ei lubanud. Sealhulgas võimaldab uus arhitektuur ka BIM-põhist ehitusloa taotlemist.

BIM on viimasel ajal muutunud keskmisest suuremate projektide puhul Eesti ehitussektoris tavapäraseks. BIMi kasutamine aitab ehitusvaldkonna ettevõtetel säästa aega tööprotsesside läbiviimisel ning tõsta projektide kvaliteeti, sest info digitaalne töödeldavus ja seostatus mudelites vähendab oluliselt vigade tekkimise võimalusi.

Seejuures on projektdokumentatsiooni tehniline kontroll (vastavus planeeringutele, seadustele/normidele) üks aeganõudvamaid ja vearohkemaid tegevusi ehituslubade menetlemise käigus. Kui mõni projekti osa vajab parandamist, tuleb kooskõlastajatel uuendatud versioon jälle täies mahus läbi vaadata.

Probleemi ressursse raiskav mõju on arvestatav, sest Eestis menetletakse rohkem kui 12 000 ehitusluba ja üle 8600 kasutusloa aastas. BIM-põhine loamenetlus võimaldab lühendada ehitusloa menetlemise protsessi ehitusprojektide tehnilise kontrolli automatiseerimise kaudu. Efektiivsem ehitusloa menetlemise protsess aitab kaasa ehitussektori tootlikkuse tõstmisele, mis on MKMi ehitusvaldkonna arendustegevuste laiem eesmärk.

Selleks, et sektori tööprotsesse ning infovooge efektiivsemaks muuta, on MKM arendamas e-ehituse platvormi. Platvormi ülesandeks on tagada pidev ja takistusteta ligipääs avalikule ehitusinfole ning võimaldada autoriseeritud isikutel spetsiifilist infot vaadelda, sisestada ja jooksvalt muuta ning täiendada.

E-ehituse platvormi aluseks on seejuures jällegi BIM ehk ehitusinformatsiooni modelleerimine. Platvorm ise infot ei talleta, vaid koondab, näiteks päringu teostamisel, erinevate andmebaaside info üheks tervikuks.

Seejuures saavad erasektori arendajad liidestada oma lahendusi e-ehituse platvormiga ja pakkuda selle kaudu oma teenuseid kõigile kasutajatele. Teenuseid saab jagada läbi nii-öelda marketplace-mudeli abil, kus pakutavate teenuste eest vastutab nende looja, kuid mis on leitavad e-ehituse platvormil kui peamisel sisenemispunktil ehitise elukaarega seotud teenuste kasutamiseks.

See tähendab, et erasektori ettevõtted, kes on loonud e-ehituse andmetele tuginedes lisandväärtust arenduste näol, võivad anda sellise teenuse avalikuks kasutamiseks teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele kas tasuta või tasu eest n-ö SaaS (Software as a Service) mudelil. Seni on platvormiga liitunud 4 ehitustarkvaraga tegelevat ettevõtet, kellest kaks kuuluvad ka Digitaalehituse klastrisse.

Siiski on platvorm veel lapsekingades ning pole ehitussektoris piisavalt kanda kinnitanud – platvormi arendus käib täiel jõul. Lisaks on Next Generation Europe fondist eraldatud 4,5 miljonit eurot E-ehituse platvormi arendamiseks.

Digiehituses on olulisel kohal ka standardid. Standardid võimaldavad luua ühise keele, mille järgi saab sektor ja riik teha paremat koostööd.

Üheks näiteks saab tuua ÜBNi ehk Ühtsed BIM Nõuded. BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku, mis võimaldaks tellijal tõhusamalt juurutada BIM-tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi- ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid. Ühtsete BIM nõuetega on võimalik tutvuda siin.

CCI-EE väljatöötamiseks kaasati kogu ehituse elukaare osapooli, kellest mitmed kuulusid ka Digitaalehituse klastrisse. CCI on seejuures lisandiks levinud BIM-mudelile, võimaldades teha andmete baasil paremaid otsuseid nii projekteerimise, ehituse kui ka halduse faasis. Näiteks aitab CCI teha mahuarvestusi, eelarvestamist ning palju muud, kaasates seejuures erinevatest andmebaasidest infot. Viimase CCI-EE versiooniga saad tutvuda siin.

Tallinna digikaksik on platvorm, mis koondab enda alla palju teenuseid ning andmeid, näiteks hoonete ja rajatiste ehitusinfo mudelid (BIM), nende rakendamine ehitus-, haldus- ning loamenetluse protsessides, teede monitoorimise andmed teede seisukorra parandamiseks jpt.

Praegu olemasoleval 3D linnamudelil on juba ka mitmeid kasutusvõimalusi, seda eelkõige planeeringute valdkonnas. Nõnda valmis ERRi maja detailplaneeringu avalikuks väljapanekuks hoone ning mõnede planeeringu kihtide näiteks haljastus ja hoonestusala 3D-mudelid, mis võimaldab planeeritavat hoonet vaadata keskkonnas kolmemõõtmelisena. Lisaks on teostatud sadama ning Kadrioru piirkonna detailne kaardistus droonidega, millest on loodud reaalsus-pinnamudel (reality mesh), mis võimaldab vaadelda planeeritavat lahendust fotorealistlikus keskkonnas.

Ehituse e-hüpe on rahastusprogramm, mis toetab innovaatiliste digitaalsete tööriistade arendamist ja kasutuselevõttu ehitusvaldkonnas. Kokku jagatakse projektide vahel Next Generation Europe’i vahenditest 4,5 miljonit eurot. Toetuse omafinantseeringu protsent on 50%. Toetusprogrammi eesmärgiks on kiirendada ehitussektori digitaliseerimist. Esimene taotlusvoor on seejuures juba lõppenud. Kokku jagati toetust 62 projektile, koguväärtuses 2,6 miljoni euro eest. Projektid erinesid seejuures oma sisult märgatavalt. Toetust jagati erinevateks tootearenduseks, protsessi- ja organisatsiooni innovatsiooniks ning koolitusteks. Ole ehituse e-hüppega kursis, sest järgmine taotlusvoor avaneb peatselt! Toetusprogrammiga saad kursis olla e-hüpe teemaveebi abil.

Selleks, et arendada erasektori nõuetele vastavat digitaristut, tuleb ka arendustesse erasektorit kaasata. Ühtse arengu toetamiseks teevad erinevad avaliku sektori osapooled (MKM, RAM, VÄM, TLN, TRAM) Digitaalehituse klastriga tihedat koostööd. Toimuvad igakuised koordinatsioonikoosolekud, korraldatakse ühisüritusi, jagatakse infot ning arendatakse koostöö läbi uusi digitaalseid lahendusi.