Elektriautod on tulevik, mis kohe kohal

Modernset laadimisvõrgustikku pakkuva Eleport Baltikumi regioonijuht Martin Raadik kinnitab, et elektriautode laadimise infrastruktuuri ülesehitamine on nende ettevõtte südameasi ja paneb kinnisvaraarendajatele ühtlasi südamele, et laadimisvõimaluste pakkumine on nende kohustus ka seaduse järgi. „Kui infrastruktuur valmis saab, on ka elektriauto omamine palju lihtsam kui bensiini- või diiselmootoriga auto omamine,“ vaatab mees tulevikku.

Praegusel ajal on Eestis 2500 elektriautot. 2025. aastaks on neid oodata umbes 20 000. Lisaks hübriidid. Ehk siis umbes kümnekordne kasv kolme aastaga. „Kui vaadata erinevate institutsioonide prognoose, siis keskmine ennustus jookseb 20 000st läbi. Meie Elepordis hindame, et aastaks 2030 võiks olla Eestis umbes 100 000 elektriautot. Mõned teised prognoosid jäävad 85 000 juurde,“ kirjeldab Raadik.

See on päris suur hulk, mis tähendab et praegune laadijate võrk peab kindlasti edasi arenema. Aga kas võrgu võimsused peavad vastu, kui igapäevaselt laetakse nendega 100 000 autot. „Elektrivõrk on nagu iga teine infrastruktuuri osa – see areneb nõudluse kasvades. Keegi tegi arvutuse, et kui need autod laeksid öösel, siis oleks kõik OK, aga inimestelt ei saa oodata, et nad seda alati teeksid,“ on Raadik realistlik. „Küll aga statistiliselt on ebatõenäoline, et kõik 100 000 autot korra laadimist vajavad. Lisaks on tänapäeva laadijad piisavalt nutikad reguleerimaks enda võimsust, et need elektrivõimsuse piire ei ületaks,“ lisab ta.

Raadik toob ka näite sellest, et tehnoloogia on muutumas efektiivsemaks. Tema sõnul on näiteks Eesti Energia juht Hando Sutter öelnud, et Tallinna tänavavalgustus on nii ebaefektiivne, et kui need valgustid vahetada leedide vastu, siis jääks nii palju elektrit üle, et iga tallinlane saaks elektriautoga sõita.

Väljakutse mugava ja toimiva võrgustiku nii kiiresti paika saamiseks on kahtlemata võimas. Norra on selle koha pealt hea näide, sest nemad on juba jõudnud punkti, kus üle poole uutest autodest sõidavad elektriga. Norras ei ole hetkel seetõttu harvad olukorrad, kus laadijate juures on järjekorrad. See on aga situatsioon, mida Eestis üritame ideaalis vältida.

„Hetkel on Eestis iga 6 elektriauto kohta üks avalik laadija ehk umbes 400 üle riigi. Seega tõenäosus väga väike, et tekivad suured järjekorrad. Tulevikus võib see muidugi muutuda. Erinevad raportid hindavad erinevalt, aga keskmine vajadus tulevikus oleks kümne auto kohta üks avalik laadija. Seega võiks meil olla umbes 10 000 laadijat, et saada ilusti hakkama 2030. aastal. Eralaadimispunktid tulevad sinna veel juurde,“ selgitab Raadik.

Eleport on Eestisse rajanud juba praeguseks umbes 150 laadimispunkti. Hiljuti löödi käed Boltiga, sest kahel ettevõtjal on väga sarnane missioon. Nüüd on kiire areng saanud unistusest tegelikkuseks. „Soovime kahe peale muuta transporti keskkonnasõbralikumaks ja teha rohelise transpordi inimestele kättesaadavamaks. Bolti investeeringuga plaanime aasta jooksul 750 uut laadimispunkti luua Eestist Poolani, Eestisse neist umbes 80,“ ütleb Raadik.

Eleport on kindel, et Eestis saame hästi hakkama ka edaspidi. Eriti juhul, kui ärikinnisvara omanikud ja arendajad ka kaasa löövad. Juba praegu on elektriauto laadijate omamine büroohoone parklas vesi ettevõtte mainekujunduse veskile. Näiteks kui ettevõte tahab näidata, et ollakse keskkonnasõbraliku transpordi eestvedajate hulgas, siis paigaldavad nad laadijad võimalikult nähtavasse kohta.

"Elektriauto juhile on eelkõige oluline, et parklas on laadija. Asukoht on teisejärguline. Alati on hea, kui on võimalik tänavalt sõites näha, kas laadija on hõivatud või mitte,“ nendib Raadik.

Lisaks tasub ärikinnisvara omanikele laadija paigaldamine ära ka majanduslikult, muutes kinnistu tulevikuplaanis kindlasti atraktiivsemaks. Elektriauto omanikud hakkavad ju laadija asukohta oma äpil nägema ja seda seetõttu tihedamini külastama. Uuringud näitavad, et kuni 50% laadima tulijatest ostab midagi kuskilt lähedal asuvast poest. Lisaks tekib ettevõttele roheline kuvand ja nii on võimalik meelitada enda juurde täiendavaid kliente.

Eleport püüab teha elektriautode avalike laadijate kasutamise eest tasumise võimalikult lihtsaks. Hetkel on vaja äpiga laadides manuaalselt ennast laadija juures tuvastada, aga tulevikuplaanides kommunikeerib äpp ise laadijaga ja inimene ise täiendavalt midagi tegema ei pea. Laadija tunneb ta ära ja makse toimub automaatselt,“ selgitab Raadik.

Äpi kaudu on kõige lihtsam ka näha, millised laadimiskohad parajasti vabad on. Äpi pool on pidevas arenemises ja peagi on tulemas ka broneerimise süsteem. Samuti saavad tulevikus võimalikuks kaardimaksed.

„Oleme hetkel üleminekufaasis ses osas, et Elepordi kaardiga on võimalik maksta enam kui 100 000 laadijas üle kog Euroopa. Ka konkurentide omades. Põhimõte ongi nagu pangakaardil, et maksta oleks võimalik üle Euroopa. Ajutiselt me selle funktsiooni küll sulgeme, kuna liigume lähikuudel uuele platvormile. Aga pikas perspektiivis saab see jälle olema võimalik,“ kirjeldab Raadik.

Laadijad võib laias laastus kolme erinevasse kategooriasse liigitada. Poolkiired laadijad on suhteliselt lihtsad ega maksa väga palju. „1500 euro eest saab selle kätte ja kui natuke juurde panna, on võimalik panna laadija juba ka börsihinda jälgima,“ toob Raadik näite. Sellised laadijad sobivad ka näiteks kinno, sest seal on inimesed umbes 3 tundi ja selle ajaga saavad nad umbes 250 kilomeetrit juurde.

Keskmine elektriauto suudab kingakarbisuuruse laadijaga laadida juurde umbes 70 km sõiduulatust ühe tunniga. 8-tunnise tööpäevaga saab reeglina iga auto täispaagi. Suurema võimsusega laadija puhul on võimalik aga muidugi oluliselt kiiremini autoakud täis laadida.

Ärikinnisvara mõistes ongi seetõttu kõige populaarsemad kiirlaadijad. „Paigaldame neid külmkapisuuruseid laadijaid kohtadesse nagu poed, büroohooned jms, kus soovitakse, et tunniga saaks aku täis. Pole väga kuulda, et kinnisvara omanikud neid ise ostaks,“ räägib Raadik.

Kui ärikinnisvara omanik ei julge esimese hooga aga ise laadijatesse investeerida, tulebki appi Eleport. „Meiesugused ettevõtted eesotsas Eleportiga on nõus need laadijad ise kinni maksma juhul, kui meil on võimalik seal mõistliku aja jooksul laadimisteenust pakkuda. Sisuliselt ei ole vahet, kas kliendil on ampreid või mitte. Oleme valmis need ise ostma, vedama kaablid,“ ütleb Raadik.

„Mõnikord tuleb kinnisvaraomanik meile sellega vastu, et ostab ise amprid või paigaldab meie jaoks kaablid. Sellisel juhul maksame nende eest renti,“ lisab Raadik.