TalTechi hoonete ja rajatiste tasuta magistriõpe on võti kvalifitseeritud tööjõuvajaduse vähendamiseks

„Ehitusvaldkond sobib inimesele, kes julgeb mõelda suurelt, ei karda vastutust ning omab ambitsiooni midagi silmaga nähtavat ja käega katsutavat ära teha. Tööpõld selles vallas on lai ning nõudlus ehitusinseneride järele on väga suur,” ütleb TalTe­chi hoonete ja rajatiste magistriõppekava programmijuht Simo Ilomets. „Rõõm on tõdeda, et nii meie sisseastujate kui ka lõpetajate arv on aasta-aastalt suurenenud, mis näitab inimeste siirast huvi ehitusvaldkonna vastu, samuti on kasvanud tudengite rahulolu õppekava ja õppainete sisu, õppejõudude ja õppetöö korralduse üle. Enamik magistriõppekava peaeriala lõpetajatest saab vastavalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule kutseala 7. taseme esmase kutse. Pärast lõpetamist tuleb paar aastat töötada ning seejärel on võimalik taotleda juba n-ö päris 7. taseme kutset, mis annab õiguse pädeva isikuna ehitusvaldkonnas tegutseda.”

Ta lisab, et tänane ja tuleviku ehitus on teadmistepõhine, kus uuteks fookusteks on lisaks energiatõhususele ehitiste keskkonnamõju, ringmajandus, kvaliteetne ruum (sh sisekliima ja ligipääsetavus) ning lisand­väärtused. Muutumas on senine olukord, kus me olevikus projekteerime ehitisi tulevikuks, kasutades mineviku kliima andmeid – täna käib töö selle nimel, et ehitatud keskkonna projekteerimisel arvestada tuleviku kliimaprognoose, seda nii hoonete toimivuse, hoolduse- ja remondivajaduse kui ka kasutusea hindamiseks, samuti nii hoonete kui ka linnakeskkonna sademeveesüsteemide dimensioneerimiseks.

TalTechi hoonete ja rajatiste magistriõppe­kavas on kaheksa peaeriala, mis katavad laia spektri kogu ehitusvaldkonna vajadustest:

Hoonete energiatõhusus – äärmiselt aktuaalne sektor, eriti arvestades meie vananeva elamufondi kehva energiatõhusust ja sisekliimat ning sellest tulenevat renoveerimise vajadust, mis renoveerimise mahtusid lähema kümnendi jooksul kordades suurendab. Ühest küljest on oluline kavandada energiatõhusaid ja vähese keskkonnamõjuga hooneid, mida ei ole võimalik saavutada põhjalikult analüüsitud piirdetarindite, tehnosüsteemide ja taastuvenergia allikateta. Teisalt on nii olemasolevate kui ka uute projekteeritavate hoonete puhul energiatõhususe alased väljakutsed seotud laiemalt elukeskkonna kvaliteedi tõstmisega, arvestades uute lahenduste ja ehitusmaterjalidega ning nende võimalikku ringlussevõttu tulevikus.

Hoonete sisekliima ja tehnosüsteemid – aina tähtsam on kavandada hea sisekliimaga energiatõhusaid hooneid, mida ei ole võimalik saavutada professionaalselt kavandatud, ehitatud ja hooldatud kütte-, ventilatsiooni- ning õhukonditsioneerimise süsteemideta. Viimaste aastate kuumad suved ning külmad ja lumerohkem talved ilmestavad hästi, et soovitud sisekliima tagamine nii suvel kui ka talvel on tõsine väljakutse, tagamaks elanikele soovitud sisekliimat.

Kinnisvara korrashoid – valdkond, millega Eestis ei ole seni väga palju tegeletud ning kus on vajadus magistriõppega inimeste vastu eriti suur. Selleks, et ehitatud keskkonna CO2 jalajälge vähendada, peame pikendama hoonete kasutusiga, mille puhul on määravaks muu hulgas kinnisvara korrashoid. Samuti tuleb ehitatud keskkonna korrashoiu puhul arvestada muutuva kliima ning uute ehitus- ja viimistlusmaterjalide püsivuse ning hooldamise ja remondi vajadusega. Hästi korrashoitava kinnisvara väärtus on suurem ja see on atraktiivsem ka investeeringuna.

Teede- ja sillaehitus – kui ei ole ühendusteid ja sildu, ei ole ka riiki. Majandus saab areneda ainult juhul, kui selleks on olemas asjakohane ja heas seisukorras teedevõrk ning muu tehniline taristu, näiteks sillad, viaduktid, ökoduktid, kergliiklusteed, tänavad, katendid jms. See kõik nõuab tegijatelt loovat insenerimõtet, planeerimist, projekteerimist, teadmisi materjalidest, uuenevast ehitustehnoloogiast ning ehituskvaliteedi tagamise võimalustest ja hooldusmeetoditest.

Vee- ja keskkonnatehnika – see eriala hõlmab veehaarete, vee edastamise, jaotamise ja vee töötlemise ning reovee, ärajuhtimise ja puhastamise arendamist, samuti kõike, mis seondub sademevee korraldamisega. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsenerid on tegevad hoonete kavandamisel ja ehitamisel, linnade vee- ja reoveepuhastite ning välisvõrkude projekteerimisel ja rajamisel.

Ehitusgeodeesia – seoses järjest keerukamate ehitiste püstitamisega suureneb ka ehitusgeodeesia osatähtsus. Ehitusgeodeetilised tööd algavad ehitise jaoks planeeritud maa-ala mõõdistamisega ja detailse topograafilise plaani koostamisega, mis on projekteerijate töö aluseks. Samuti tegeleb geodeesia ehitatud keskkonna täpse ülesmõõdistamise, kartograafia ja geoinformaatika arendamisega. Seoses hoonete renoveerimisel kasutatavate uute meetoditega on tekkinud vajadus hoonete täpseks ülesmõõdistamiseks kolmemõõtmelise punktipilve abil.

Ehitiste projekteerimine – sellel erialal õpetatakse konstruktsioonide, ehitusmaterjalide, ehitusfüüsika ja energiatõhususe aineid. Õppetöö käigus saab teoreetilised ja praktilised põhiteadmised betoon-, puit-, metall- ja kivikonstruktsioonidest, modelleerimise ja projekteerimise tarkvaradest FEM, CAD ja BIM, samuti piirdetarindite soojus- ja niiskusfüüsikast, akustikast ja energiasimulatsioonidest.

Ehitusjuhtimine – iga ehitusprojekt on eelkõige investeerimisprojekt, mis algab kulude kalkuleerimise ning eelarvete koostamisega ehitise tellijale. Ehitusjuhtimisele spetsialiseerumine valmistab ette tööks arendusprojekti targa tellijana, ehitustööde juhtina, eelarvestajana, järelevalve insenerina. Õpe kohandub valdkonna ja turu vajaduste muutustega, millest tulenevalt on suurenenud näiteks ehitusinfo modelleerimise (BIM), uute ehitustehnoloogiate ja -materjalide aga ka ärimudelite, ettevõtluse ja innovatsiooni teemade osakaal.

Hoonete ja rajatiste magistriõppe nominaalõpiajaks on kaks aastat ning kui see nõutud mahus läbida, on tegemist tasuta õppega. Õppeained on jagatud moodulitesse üldistest ainetest spetsiifilisemateks, jagunedes üldõppeks, põhiõppeks, eriõppeks, vabaõppeks, praktikaks ja lõputööks. „Tegu on päevase õppega ja tunniplaani tuleb sobitada muude kohustuste, näiteks töö ja pereeluga. Samas on viimased aastad toonud meie majjagi juurde omajagu e-õpet, nii et õppimise sobitamine oma igapäevaellu on mõnevõrra lihtsam kui varasemalt. Oleme olnud õppetöö korraldamisel paindlikud, eriti pandeemia tingimustes. Õppejõud võimaldavad loengute distants- ja e-õpet ning õppekava uuendamine on pidev protsess,” ütleb Ilomets.

Kandideerimiseks on vajalik kõrgharidus ehituse või tehnika valdkonnas olenevalt peaeriala valikust. Kui teie varasem kõrgharidus ei ole peaerialale otseselt sobilik, saab varasemale haridusele lisaks arvestada täiendkoolitusi või töökogemust. Seega tasub aegsasti ehk hiljemalt 10. juuniks 2022 esitada Varasemate Õpingute ja Töökogemuse Arvestamine (VÕTA) taotlus, sest enne sisseastumist võib olla vajalik mõne vahemooduli läbimine.

Vastuvõtt on lävendi põhine ja toimub suuline vestlus. Ilometsa sõnul on oluline tõsine huvi eriala vastu ning motiveeritus läbida õppekava edukalt nominaalajaga. Kasuks tulevad eelnenud õpingud ja tööalane kogemus ning nende seotus õppekava eesmärkide ja õpiväljunditega. Samuti laiem üldisem vaade valdkonnale ja enda perspektiivile erialases töös.

„Õppetöös kasutame tipptasemel simulatsioonitarkvarasid, laboreid ja katsetaristut, õpetame töötama FEM, CAD, BIM, ehitusfüüsika- ja energiasimulatsiooni tarkvaradega, mille valdamine on ehitusinseneri elementaarne kirjaoskus,” tutvustab Ilomets. „Meil on tihe koostöö ehitusfirmadega, mis võimaldab üliõpilastel külastada ehitusplatse ja taristuobjekte, mille abil kinnistada teoreetilisi teadmisi ning analüüsida reaalsete projektide elluviimist. Tudengitel on võimalus kandideerida ehitusfirmade ja eraisikute nimelistele stipendiumitele. Välisõpingutest ja -praktikast huvitatutel on võimalus õppida vahetustudengina erinevates välisülikoolides ning leida kontakte praktika sooritamiseks välisriikides.”

Ülikool pakub tudengitele praktilise suunitlusega lõputööde teemasid ja kaasab neid võimalusel erinevatesse uurimisprojektidesse. Õppejõud on oma valdkonna tunnustatud tippspetsialistid, kellede osalusel on muu hulgas viidud viimastel aastatel TalTechi linnakus ellu mitmeid suundanäitavaid pilootprojekte. Näiteks innovatiivsel meetodil Eesti esimeseks liginull­energiahooneks rekonstrueeritud kortermaja Akadeemia tee 5a või Eesti esimene tervikliku niiskusturvalisuse tagamise protsessi meetodil tellitud, projekteeritud ja ehitatud ja kasutusse võetud Ehituse Mäemaja õppe- ja teadushoone Mäepealse 3. Samuti osaletakse mitmes tulevikku vaatavas siseriiklikus või rahvusvahelises projektis, kus lisaks uusehitiste temaatikale uuritakse ja töötatakse välja lahendusi olemasolevate hoonete tervikrenoveerimiseks või siis ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutuseks, liikumaks ringmajanduse suunas.

TalTechi lõpetanud on pärast kutse saamist hinnatud spetsialistid, nad tulevad tööalaselt toime ja tunnevad end tööturul konkurentsivõimelisena. Lõpetajate töötasu pole mõtet keskmise palgaga üldse kõrvutada, sest esiteks ei ole tehnikaülikooli magistriõppe lõpetaja keskmine inimene ja teiseks on TalTechi lõpetajate töötasu on keskmisest oluliselt kõrgem.