Ekspert: kaableid valides ja paigaldades tuleb teada kasutustingimusi

Prysmian Group ekspertide sõnul tuleb kaabli valikul esmalt aru saada, milleks kaablit vaja läheb ja mida kaabliühenduse tegemisega soovitakse saavutada. Seejärel tuleb hinnata keskkonda, kus kaabel paiknema hakkab. „Kaabli paigaldustingimused mõjutavad otseselt ka seda, kui palju sealt võib voolu läbi lasta. Samuti tuleb tähele panna, et kuigi näiliselt on kaablid väga sarnased, siis tulenevalt nende konstruktsioonist ja kasutatavatest materjalidest võivad esineda kitsendused kaabli keskkonna suhtes,” sõnas Prysmian Group pikaajaline müügijuht Andero Hännikainen. „Näiteks mõnda musta kaablit võib paigaldada otse pinnasesse, teine tuleb aga pinnasesse paigaldades kaitsta toruga.“

Hännikaineni sõnul on elektrikaabli üks põhilisemaid parameetreid tema juhi ristlõige. Kuigi ristlõige on antud numbriliselt ruutmillimeetrites, siis tegelikult on ristlõike suurus ainult indikatiivne ning oluline on kaabli elektriline takistus. „Seetõttu võibki esineda hetki, kus mõõtes soone füüsilist ristlõiget saadakse teine tulemus, kui kaablile märgitud. Soone takistuse piirmäärad on ette antud väga täpselt, sest sellest sõltub otseselt kaablile lubatava voolu suurus. Nagu elektriradiaator, nii ka kaabel soojeneb teda läbiva voolu tõttu. Erinevus on selles, et ühe meetri pikkuse 1,5mm² kaabli takistus on umbes 4000 korda väiksem, kui 1kW küttekehal ja seega sarnase voolu juures soojeneb oluliselt vähem,” tõdes müügijuht.

Kaabli maksimaalne töötemperatuur on enamasti piiratud kaablis kasutatavate materjalide omadustega, mida ületades hakkavad nad kaotama oma omadusi. Etteantud temperatuuri ei tohiks ületada ei väliste tegurite nagu päikesesoojus ja kuumad pinnad ning koormusvoolust tekkiva soojuse, ega nende koosmõjul.

„Seetõttu, mida soojem on kaabli ümbrus, seda vähem saab seda koormata ning ka vastupidi – hea jahutusega kaableid võib oluliselt rohkem koormata. Näiteks maksimaalse koormusvoolu erinevus niiskesse pinnasesse paigaldatud kaablil võrreldes kuiva liiva sisse paigaldatuna võib olla ligi kahekordne,” selgitas Hännikainen. „Samuti on eralduv soojus otsene kadu, mida ei ole võimalik kasulikult tarbida ja võib juhtuda, et kasutades suuremat ristlõiget saavutatakse oluline kokkuhoid. Leidmaks sobilikku ristlõiget tuleb kõiki neid tegureid arvesse võtta.”

Lisaks kaabli koormatavusele on hoonetesse paigaldatavatele kaablitele seatud ranged nõuded ehitusmaterjalide tuletundlikkuse nõude määrusega (CPR). Et aidata kaablite valikul teha energiateadlikke lahendusi on Prysmian Group välja arendanud rakenduse CableApp. Hännikainen ütles, et rakendus võtab arvesse mitmeid erinevaid tegureid ning lisaks minimaalsele tehnilisele lahendusele näitab mugavalt ära ka, kui palju raha ja CO2 emissioone on võimalik kokku hoida kasutades suuremat kaabli ristlõiget. „Samuti on rakendusse lisatud suuremad edasimüüjad, et oleks lihtne leida lähimat kohta kaablite hankimiseks,” lisas ta.

Rakendus on veebis kasutatav aadressil www.cableapp.com või mobiilseadmesse allalaetav platvormilt Google Play või App Store.

Hännikaineni sõnul arvavad kliendid tihti ekslikult, et tulepüsivat kaablit võib paigaldada väga kuumadesse kohtadesse. „See ei vasta tõele, sest ka nendel kaablitel on ette antud maksimaalne töötemperatuur, mis üldjuhul on sarnane tavalistele kaablitele. Tulepüsivate kaablite ülesanne on tagada elektriahela toimimine tulekahju korral teatud aja jooksul,” selgitas ta. Lisades, et tulepüsivus saavutatakse erinevate materjalide ja konstruktsioonidega ning kõik kaablis olevad plastid võivad tulekahju korral ära põleda. Samuti tuleb tulepüsiva kaabli puhul kasutada ka vastavaid kinnitustarvikuid – isegi tavalised metallist kaabliredelid ei pruugi tulekahju korral kaablite koormusele vastu pidada, rääkimata siis plastist kaablisidemetest.

„Ei ole kasu kvaliteetsest kaablist, kui seda toestavad süsteemid ei võimalda etteantud ülesannet täita,” tõdes Hännikainen. „Oleme näinud ka juhuseid, kus maja katusel on kaablid seotud piksekaitsesüsteemi külge. Selline paigaldus on väga ohtlik, kuna pikselöögi tabamuse korral hävineb suure tõenäosusega kogu hoone elektrisüsteem ja on reaalne oht, et süttib ka hoone.”

Üldjuhul ei ole kaablid ette nähtud taluma muljumist ja seega tuleks vältida kaablitele peale astumist ja kaablikerade otsas seismist. Samuti tuleb olla tähelepanelik läbiviikude ja kaabliklambrite kinnitamisel – kinnitused peavad olema tehtud vastavalt juhistele, mitte maksimaalse tugevusega, ega keerme lõpuni.

"Kuna talv on saabumas, siis tuleb tähelepanu pöörata kaabli külmataluvusele. Nimelt ei kätke kaabli käsitlemise temperatuur mitte ainult paigaldamist, vaid ka transporti. Piisab mõnest tunnist käredast pakasest ja kaablis kasutatud plastikud võivad muutuda väga hapraks. Kui pakase kätte jäänud kaablikera näiteks hooletult auto pagasiruumi visata või kukub kaablikerele kogemata peale isegi mitte väga raske ese, võib tulemuseks olla see, et kuigi vigastus võib olla silmaga suhteliselt raske märgata on kaabel kahjustada saanud,” hoiatas Hännikainen. „Tihtipeale ei saa me ka olla kindlad, kas kolmanda osapoole laos või toote transportimisel külmades oludes on kaabliga hellalt ringi käidud ning seetõttu tuleb olla ettevaatlik suure külmaga. Lihtsustamaks paigaldust ja minimeerimaks riske, on soovitatav kaabel enne kasutamist üles soojeneda.”

Hännikainen lisas, et tähelepanelik tuleks samuti olla kaabite osas, mille tootjamaa ei pruugi olla Põhja-Euroopast. Seda põhjusel, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas kasutatakse tihti teistsuguseid materjale, mille külmataluvus pole niivõrd vastupidav. Tema sõnul on Prysmian Group kaablite puhul paigaldustemperatuur -15C°, kui paljude teiste regiooni tootjale puhul võib olla see heal juhul -5C° või isegi +5C° kraadi.

Parimate tulemuste saavutamiseks tuleb paigaldusel jälgida alati kaablitootjate tootelehtedel kirjeldatut ja olla tähelepanelik, millist kaablit, kuhu ja kuidas paigaldatakse.