Katuse õigeaegne hooldus on kogu maja tervise alus

„Katuse hooldamine on iga peremehe südameasi, mida ei tohiks unustada või edasi lükata. Terve ja korras katus toob majaelanikele südamerahu ning kindlustunde ja kaitseb neid paljude võimalike kulukate probleemide eest. Kortermajade puhul on reeglina hoone korrashoiuga seotud ülesanded antud korteriühistule või haldurile,” räägib Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitusfirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala. Üheks oluliseks aspektiks on selle ülesande täitmisel kindlasti katuse õigeaegne ülevaatus, mille peab lamekatuste puhul ette võtma minimaalselt kaks korda aastas ehk sügisel enne külmade tulekut ja kevadel pärast lume sulamist. Katuse tervist mõjutavad nii sooja- ja külmakraadide kõikumised kui ka päike, tuul, sademed, inimtegevus ja loetelu võib veel jätkata.

„Näiteks külmakraadidega tõmbub katusekattematerjal kokku ehk kahaneb ning suvel soojade ilmadega vastupidiselt paisub. Vaadates tagasi möödunud suvele, kus soojaks läks alles juunis ning siis püsis viis nädalat järjest nii mõneski kohas Eestis üle 30-kraadine õhutemperatuur, võis juhtuda, et materjal hakkas ebaharilikes oludes järele andma ega täida enam oma funktsiooni,” toob Kala näiteks. „Kui teile tundub, et katuse visuaalne väljanägemine on muutunud, tasub koheselt pidada nõu spetsialistiga. Vastasel juhul võib talvel oodata majaelanikke ees kulukad ebameeldivused.”

Koristamata jäänud puulehed, okkad, käbid ja muu praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, millele järgnevalt hakkavad kasvama sammal, taimed ja isegi puud. Taimede juurestik rikub omakorda ära katusekatte, tekivad läbijooksud ning hiljem võivad selle tulemusena alguse saada kandekonstruktsioonide purunemised. Seetõttu on oluline nii kevadel kui ka sügisel katusele pilk peale visata ning see lehtedest, prahist ja kõigest ebavajalikust puhastada.

Unustada ei tohi ka katuse vihmavee äravoolusüsteeme, vihmaveerenne ja vihmaveetorusid, millel on kõigil oma tähtis ülesanne kaitsta katust liigse vee ja niiskuse eest. Ummistunud vihmavee äravoolulehtrite ehk katuselehtrite tõttu võib katusele koguneda nii suur hulk vett, et see kahjustab pikemas perspektiivis nii maja katusekonstruktsioone kui ka kogu hoonet. Kindlasti tuleb nii kevadel kui ka sügisel kontrollida, et vihmavesi saaks katuselt korralikult ära voolata ja vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes. Ummistunud vihmaveerennid ja vihmaveetorud hakkavad ajapikku roostetama ja lagunema.

Vahel tuleb lisaks katuse ja vihmaveesüsteemide puhastamisele ette võtta ka mõned pisemad hooldustööd, näiteks asendada mõni tormituulega minema lennanud plekk või kinnitada uuesti kattematerjali serv. „Õigel ajal avastatud mure lahendamine hoiab kokku palju raha ja aega, sest kui jätta probleemne koht talvistele heitlikele ilmadele räsida, on selle parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam,” annab Kala nõu.

„Seega kontrollige alati katuse visuaalse vaatluse käigus üle, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele kui ümbritsevale keskkonnale. Kõik katusekatte mehaanilised vigastused, näiteks augud materjalis või keevisõmbluste rebendid tuleb koheselt parandada,” räägib OÜ Evari Ehitus juht, lisades, et alati on soodsam ehitada või renoveerida üks kord ja korralikult, kui mitu korda ikka uuesti ja uuesti.

Kontrollida ja vajadusel hooldada tuleb ka kõik katusel olevad käigurajad, katuseaknad, katuseluugid, turvapollarid, läbiviigud, parapetid, parapetiplekid, räästad, räästaplekid, lõpetusplekid, harjaplekid, varikatused ja muud katusega seotud elemendid.

Kui katuse olukorda kaardistades selgub, et see on amortiseerunud, on just sügisel õige aeg asuda otsima spetsialiste, kes võiksid renoveerimistöödega alustada kevadel kohe pärast lume sulamist.

Rohkem kui 30-aasta pikkusele töökogemusele toetudes soovitab OÜ Evari Ehitus juht katuse renoveerimise tellimisel kindlasti huvi tunda töövõtja usaldusväärsuse ja seni tehtud tööde vastu.