Kasutatud alumiiniumi ümbertöötlemiseks kulub vaid umbes 5% sellest energiast, mis kulub selle esmaseks tootmiseks. Samas on maailmas kasutusel enam kui 70% kogu alumiiniumist, mis alates üle-eelmise sajandi lõpust on toodetud. Lisades siia metalli mitmekülgsed insenertehnilised võimalused, vastupidavuse ja korrosioonikindluse, saame tulemuseks jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku materjali.
70-aastase ajalooga alumiiniumprofiilide tarnija Schüco on Eesti turul tegutsenud juba ligi 30 aastat. Schüco Eesti OÜ müügijuht Triin Heinsoo sõnul on nende poolt arendatud ja tarnitud alumiiniumprofiile kasutatud paljudel Eesti tuntud hoonetel, näiteks augustis valmival unikaalse välimusega Skyoni kõrghoonel Tallinnas Maakri tänaval. Ettevõtte klientide hulka kuuluvad lisaks ärikinnisvarale ka avalike hoonete omanikud ja eratarbijad.
„Meie kliendid on mõistnud alumiiniumi positiivseid pooli – tegemist on materjaliga, millest saab valmistada minimalistlikke, aga samas mõõtmetelt väga suuri ja vastupidavaid lükanduksi ning aknaid. Väga oluline on ka materjali pikaealisus, mis ületab kaugelt nii plastikust kui ka puidust avatäidete eluiga,” tutvustab Heinsoo. „Rohelisest jalajäljest rääkides on alumiiniumil ning puidul see suhteliselt sarnane, ent kui puit läheb pärast amortiseerimist põletamisele ja plastiku ümbertöötlemine on kulukas ning sealt saab valmistada vaid väiksema väärtusega esemeid, siis alumiiniumit võib lõputult ümber töödelda. Seejuures ei kaota alumiinium kvaliteedilt midagi.”
Kõige suurema jalajälje jätab alumiinium loodusesse esimeses tootmishetkel. Ent ümbertöödeldes vajab materjal näiteks uue akna- või ukseprofiili tegemiseks vaid 5% alsel tootmisel vaja läinud energiast. Alumiiniumit toodetakse alates 19. sajandi lõpust ning enam kui 70% sellest on endiselt turul olemas, sest normaalses keskkonnas alumiinium ei hävine, roosteta ega deformeeru. See omakorda seab aga Heinsoo sõnul ka alumiiniumprofiilide tarnijad probleemi ette – kuna uue alumiiniumi tootmine on kulukas ja kasutatud alumiinium on kasutuses, ei pruugi jaguda head materjali iga projekti jaoks. Täna läheb kõigist alumiiniumist avatäidetest 98% ümbertöötlemisele.
Hoonete sertifitseerimine tõstab arendajate huvi säästvate materjalide järele
Kinnisvaramaailmas on aina tähtsamal kohal hoonete sertifitseerimine (LEED, BREEAM), mis kasvatab nõudlust säästvate ja keskkonnasõbralike materjalide kasutamise järele. Ameerikas asuv CradletoCradle Products Innovation Institute väljastab hällist-hällini põhimõttel väljatöötatud ehitustoodetele Cradle to Cradle’i sertifikaate (C2C) ning see märgis on olemas ka Schüco toodetel. Märgis on oluline nende jaoks, kes soovivad ehitada keskkonnahoidlikke hooneid, sest materjali muude näitajate juures on toodud sisse ka taaskasutatud materjalide protsent, materjali ohutus, vee- ja energiakulu ning toote sotsiaalne mõju kogu tarneahela ulatuses.
„Keskkonnasõbralikke tooteid tuleb disainida hällist-hällini olelustsükli põhimõttel, mille kohaselt on utiliseeritud materjal tooraineks uutele toodetele. Sageli on komistuskiviks erinevatest komponentidest koosnevad tooteid, mille puhul Schüco arendab tooteid, kus on lihtne vajadused amortiseerunud detaile välja vahetada või parandada. Ja kui lõppeb toote eluiga, läheb kõik 100% taaskasutusse ning vanast tootest saab tooraine uuele,” selgitab Heinsoo.
Schüco arendab ja müüb alumiinumist avatäiteid ning tegutseb ehitise välispiirete spetsialistina, pakkudes konsultatsioone ning digitaalseid lahendusi kogu ehitustsükli jooksul alustades ideest ja disainist kuni tootmise ning paigaldamiseni.
Seotud lood
Juhtiv elektrimaterjalide hulgimüüja W.EG. Eesti ja maailma suurim kaablitootja Prysmian on viimaste aastate jooksul olnud olulised panustajad Eesti avaliku ruumi arendamises, osaledes tipptasemel infrastruktuuri- ning valgustuslahenduste loomises. Ettevõtete esindajate sõnul on lisaks innovaatilistele toodetele hea tulemuse alus suurepärased partnerlussuhted ja kiired tarned.