Kliimaministeerium tahab kortermajadele minevad miljonid seadusesse kirjutada

Kirde-Eesti ehitusettevõtted, kes on keskendunud peamiselt kohalikele klientidele, ei suuda võita riiklikke ja isegi suuri munitsipaalhankeid, mis saavad endale Tallinna ja Tartu ettevõtted. Rahulolematust ja süüdistusi leidub nii all- kui peatöövõtjate poolel.

50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist. "Suurem osa alates 1960. aastatest ehitatud elamutest on küll betoonist ja tugevad, võib isegi öelda, et pommi- ja maavärina kindlad, kuid osaliselt on konstruktsioonid siiski ajale jalgu jäänud ja võivad olla isegi ohtlikud," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avavad 1. augustil ettepanekute esitamise vooru, mille eesmärk on võtta Ida-Virumaa linnapiirkondades kasutusele innovatiivsed linnakeskkonna kvaliteeti parandavad digi- ja rohelahendused. Euroopa Liidu kaasrahastuse toel avatud taotlusvooru eelarve on 2,45 miljonit eurot.

KredExi rekonstrueerimistoetus aastateks 2022–2027 on suunatud korterelamute terviklikule rekonstrueerimisele, et parandada hoonete energiatõhusust, pikendada nende eluiga ning soodustada taastuvenergia kasutuselevõttu. Vahel jääb aga ühistu liikmetel või arhitektil otsuse tegemisel puudu kogemustest ja teadmistest, millist fassaadilahendust oleks mõistlik eelistada.