Looduslikud materjalid alustavad ehituses võidukäiku

Ehitussektor seisab suurte muutuste lävel – enne kopa maasse löömist tuleb hakata arvestama ehitise elukaart ja arvutama hoonete süsiniku jalajälge kuni elukaare lõpuni. Suur osa selles on energiatõhusatel ehitusmaterjalidel ja võimalusel neid ka hiljem taaskasutada.

Millised suuremad muutused seisavad ees ehitussektoril ja kas näiteks põhk võib saada energiatõhusaks alternatiiviks keemilistele soojustusmaterjalidele, sellest arutlevad saates „Eetris on ehitusuudised“ Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituudi direktor ja energiatõhususe ekspert Anti Hamburg ning Eesti Kunstiakadeemia noorte arhitektide rühmitus 1 + X esindaja Aneth Traumann.

Ehituses kasutatakse endiselt palju materjale, mis saastavad keskkonda ja satuvad hiljem prügimäele ja seetõttu on eriti oluline tõsta tellijate teadlikkust hoone elukaare kuludest ning riik plaanib alates 2025. aastast teha kohustuslikuks ehitusmaterjalide süsiniku jalajälge arvutamise.

Saates räägime ka, millised on võimalikud alternatiivid keemilistele soojustusmaterjalidele ja kuidas nende tootmist kiirendada.  Samuti räägime põhust ehitamise tulevikust – miks võiks põhk olla tuleviku soojustusmaterjal ja kui perspektiivne on selle kasutamine meie kliimas? Milliseid väljakutseid peab enne läbima, kui masstootmist saaks alustada. Põhust materjal võiv olla üks hoonete soojustuse tulevikusuund, et täita kiiresti kasvavaid kliimanõuded.

Milliseid norme ja seadusi tuleb täita, enne kui põhust paneele saab kasutada masstootmises? Euroopas on juba ettevõtteid, kes toodavad puitkarkass-põhupaneele. Näiteks, Pariisis asuvas uurimiskeskuses teevad põhk, puit ja savi kiiret arengukäiku, sest riik ise suunab ja soosib uute looduslike materjalide uurimist ja kasutamist. Milline on tootmise seis Eestis – kas tootjatel on huvi selle vastu ja kuidas saaks selle kasutamist kiirendada?

Saatejuht ja foto autor: Teeli Remmelg