Ehitusleping ei tohiks olla ehitaja surmaotsus

Ehitusektori seis pole kiita ja see tekitab osapooltes hirmu tuleviku eest.

„Teadmatus ja enda tagala kindlustamine paneb tellijaid kirjutama lepingutesse karme lisatingimusi, et maandada igaks juhuks enda riske, kuid ehitajale võib tunduda, et ta kirjutab alla enda surmaotsusele,“ rääkisid Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) esindajad Indrek Peterson ja Raivo Rand saates.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatus saatis hiljuti turuosalistele pöördumise, et ehitulepingud on tellija poole kaldus. Sellega püüavad tellijad lepingutes maandada praeguse segases olukorras enda riske, kas siis teadmatusest või ka panga nõudmisel.

„Kuid seda võivad kasutada ka pahatahtlikud tellijad, kes loodavadki, et ehitajal tekib libastumine, mida saaks ära kasutada ja hinda madalamaks kaubelda. Juristid võivad teha enda arvates head ja panna seetõttu sisse liiga palju tellijat kaitsvaid tingimusi, aga piisaks kui turuosalised suudaksid kokku leppida põhireeglid ja lepingute üldtingimustest, millest kõik turuosalised saaksid lähtuda,“ rääkis EEELi tegevdirektor Indrek Peterson.

Lepingud lähevad tasakaalust välja ja osade teemadega pingutatakse üle. „Eriti teeb ehitajatele muret, et keerulises olukorras hakkavad tellijad otsima võimalusi, et ära kasutada esimese sissenõude garantiid, mis muudab ehitajad haavatavaks, tõstab nende riske ja sunnib neid lepingusse sisse kirjutama kõrgemat hinda,“ muretses EEELi juhatuse liige Raivo Rand.

Saates rääkime ka, mida võiks ehituslepingutes muuta, et nad oleksid rohkem tasakaalus ja vähendaksid ehitajate riske. Samuti anname saates ülevaate ehitusturu olukorrast, arengutest, tööturust ja kuidas tõhustada protsesse ja innovatsiooni.

Saatejuht on Teeli Remmelg.
Foto: Äripäev.