Põltsamaa Graniit muudab juubeliga oma ärinime Eesti Killustikuks

„Nimevahetus toimus mitmel põhjusel. Esiteks moodustab graniitkillustiku müük vaid tühise osa meie käibest ning teiseks tegutseme üle Eesti, mitte ainult Põltsamaal,“ selgitab juhtataja Andres Männart.

Algselt põllukivide killustikuks purustamisega tegelenud ettevõte loodi 1990. aastal Jõgevamaa meeste Viktor Meisteri ja Endel Pajumägi poolt ning kandis nime Aktsiaselts Graniit. Kui ettevõte hiljem osaühinguks reorganiseeriti, lisasid kodukoha patrioodid nimele sõna Põltsamaa. Täna on Põltsamaa Graniidi omanikud Balti Karjäärid, Levalex Invest, Sokkel Holding ning mõned eraisikutest väikeosanikud. Praegused suuromanikud omandasid ettevõtte 2010. aasta suvel ning ning selle uus tegevjuht Ahto Kuuseok viis aasta jooksul edukalt läbi majandustegevuse saneerimise. Praegune tegevjuht Andres Männart on ametis alates 2011. aastast.

„Oleme peamiselt paekillustiku tootmise ja müügiga tegelev ettevõte. Müüme erinevat mõõtu killustikke, mis pärinevad ettevõttele kuuluvatest karjääridest Põltsamaa valla Rõstla külas Jõgevamaal ja Raikküla valla Lipametsa külas Raplamaal. Alates eelmisest aastast tegeleme ka ehitusliiva kaevandamisega ning seda Aardlapalu karjäärist Tartumaal,“ räägib Männart.

Ta lisab, et enamik toodangust läheb teedeehituseks ning umbes viiendik betoonitootjatele. Lisaks on Põltsamaa Graniidi klientideks kohalikud talumehed, metsamehed ja Riigimetsa Majandamise Keskus, kes kasutavad killustikku kohalike ja metsateede parandamiseks. „Äripäeva ehitusmaterjalide tootjate edetabelis oleme mulluselt 55. kohalt tõusnud 6. kohale.“

Konkurentsitihe valdkond

Killustiku tootmine ja liiva-kruusa kaevandamine ei ole Männarti sõnul lihtne äri, vaid vajab mahukaid investeeringuid ning on väga konkurentsitihe valdkond. „Ühest küljest on väga kallid kõik seadmed ja masinad, mida me oma tööks vajame, teisalt on siiski tegemist piiratud ja taastumatu loodusvaraga. Täiendavaid kulutusi nõuab ka karjääride avamine ja sulgemine. Uute karjääride avamine on eriti keerukas mahukate uuringute ja aegavõtvate menetluste tõttu, uuele kaevandusele loa saamine võib seoses geoloogiliste uuringute ja keskkonnamõjude hindamisega võtta kuni viis aastat ja rohkem. Ammendunud varuga karjäär tuleb korrastada ja rekultiveerida.“

Et probleeme kaevanduslubadega ei tekiks, peab Männarti sõnul olema ettenägelik ning aegsasti teostama uuringud, et kas on võimalik samas maardlas vajadusel kaevandamist laiendada või peaks töid alustama uues kohas. Ta lisab, et oma klientidele saavad nad pakkuda hetkel täielikku tarnekindlust, sest nii Rõstlas kui ka Raikkülas jagub varusid enamaks kui kümneks aastaks.

Mullu kaevandas Põltsamaa Graniit keskeltläbi 400 000 tonni paekivi, mis küündib buumieelse aja mahtude poole. Ühes vahetuses ning sama masinapargi juures oleks ettevõttel täna jaksu toota 600 000 tonni killustikku aastas.

„Lisaks konkurentsile ja tugevale hinnasurvele kasvab aasta-aastalt keskkonnakontroll ja tehnilise järelevalve kontroll ning nõuded lähevad aina karmimaks. Eesti seaduste kohaselt on kogu allpool pehmet pinnast asuv aluskivim riigile kuuluv maavara, mille kaevandamise eest peab omanikule ehk siis riigile maksma keskkonnatasu ning neid makse tõstetakse igal aastal. Eelmisel aastal tasusime riigile oluliselt rohkem makse kui puhaskasumit teenisime,“ selgitab Männart.

Paekillustik on loodusliku toorainena odav kaup, makses Eestis keskmiselt 6,5-7 eurot tonni kohta, millele lisandub iga 15 veokilomeetriga umbes üks euro. Olles hinnalt odav, on killustiku kvaliteedile kehtestatud siiski ranged nõuded. Põltsamaa Graniidi eeliseks ongi ühest küljest varustuskindlus ning teisalt ühtlane kvaliteet – niivõrd kui seda loodusliku kivi osas töötlemise, sorteerimise ja puhastamisega mõjutada saab.

Eesti Killustiku grupis töötab kokku 30 inimest. Ettevõte müüb umbes 12% Eestis müüdavast killustikust ning tema suuremad kliendid on Lemminkäinen Eesti, RTS Infraehitus, Nordecon, Teede REV-2, Rudus, Betoonimeister, HC Betoon, TMB Element ja mitmed teised.