Ühistud, ärge kartke renoveerimist!

Olenevalt renoveerimisprojektiga saavutatava energiasäästu suurusest on täna võimalik KredExist saada  abikõlbulike tööde osas toetust 15, 25 või 40% (Ida-Virumaal 25, 35 või 50%). Ülejäänud osa tuleb katta ühistu omavahenditest või nende puudumisel renoveerimist finantseerida  pangalaenuga.

„Meie kogemus ütleb, et korralikult läbimõeldud ehitusprojekti ja kvaliteetse ehitustöö tulemusel saavutatud küttekulude aastane kokkuhoid on meie klientidel olnud üldjuhul rahaliselt suurem kui sama perioodi jooksul pangalaenu teenindamiseks kuluvad summad,“ kinnitab Mait Mäe, lisades, et samuti muutub remont oluliselt ilusamaks korterelamu välisilme ning ühtlasi tõuseb kinnisvara väärtus.

KredEx avas korterelamute renoveermiseks uue toetusprogrammi 2015. aasta esimeses kvartalis, andes toetust 1000 korterelamule kogusummas 120 miljonit eurot. Kui asjaajamisega kohe alustada, on toetuse saamise tõenaosus suurem.

Kust alustada renoveerimise planeerimist ja projekteerimist?

Esimese asjana on vaja teha ühistus põhimõtteline otsus alustada renoveerimise ettevalmistamist.  Edasised juhised asjaajamiseks ja toetuse saamise tingimused leiate www.kredex.ee. Mait Mäe annab siinkohal mõned soovitused: „Projekteerimishankes tellige projekteerimisfirmalt elamust põhjalikud uuringud, et vältida hilisemaid probleeme seoses projekti järgi koostatud ehituseelarve ja tööde käigus selguvate reaalselt vajalike tööde maksumuste vahest tulenevate lisakuludega. Uuringud tuleb projekteerijale tasuda täiendavalt, kui loobutakse tööprojekti koostamisest ja piirdutakse põhiprojekti mahus renoveerimisprojektiga.“

Projekteerimise ajal on abiks konsultant ja kaasata võiks ka mõne sarnaste tööde pikaajalise kogemusega ehitusfirma, kes annaks praktilist nõu tehniliste lahenduste ja seadmete valikul. Siinkohal on oluline hinnata ühe või teise tehnilise lahenduse sobivust elamuga ja investeeringu tasuvusaega.

Tasuvusarvutuste tegemisel arvestage, et tehnilistest lahendustest sõltub, kui suurt toetust saate KredExist küsida – näiteks 40% toetus vähendab oluliselt investeeringu tasuvusaega.  Kui projekt on valmis, esitage KredExile taotlus renoveerimistoetuse saamiseks ning ärge unustage küsida toetust tehtud projekteerimistööle ja ehituse omanikujärelvalve teenusele. Need on toetuskõlbulikud tegevused ja toetust saab küsida kuni 50% mõlema teenuse maksumusest.

Ehitaja valimine ja elu ehitustööde ajal ning pärast seda

Pärast positiivset toetusotsust on ehitaja valimiseks soovitav korraldada hästi ettevalmistatud ehitushange, kus ei ole ainsaks hindamiskriteeriumiks hind, vaid tuleb süveneda pakkumise sisusse ja pakkuja tausta. Tavapraktika ütleb, et ehitajad püüavad iseenesest mõistetavalt pakkuda kõige soodsamaid materjale, seadmeid ja ka projektist erinevaid hinnalt soodsaid lahendusi, kuid sel juhul ei pruugi ühistu saavutada soovitud eesmärki ja halvimal juhul võib KredEx keelduda toetuse väljamaksmisest.

„Ehitus on oma olemuselt tülikas ja häiriv nii ühistuliikmetele kui ka naabritele. Paljud tööd tekitavad palju tolmu ja ebamugavust, takistavad parkimist ja tekitavad müra. Kindlasti tasub eelnevalt teha inimestele selgitustööd ja paluda mõistvat suhtumist,“ sõnab Mäe, lisades, et ehitusega on seotud ka kõikvõimalikud riskid ja õnnetusjuhtumid, mille maandamiseks on soovitav ehituse koguriskikindlustuse (CAR) olemasolu. See katab ka kolmandatele isikutele tekitatud tsiviilkahju ja kehtib garantiiperioodi lõpuni.

Üldjuhul kehtib ehitustöödele kaheaastane garantii ning paigaldatud materjalidele ja seadmetele kehtib tootja poolt antud üldjuhul üheaastane garantii. Paljude seadmete garantiitingimuseks on korraliste hoolduste teostamine, mis ei kuulu enam ehitaja kohustuste hulka, vaid vajavad hoolduslepingut. Eelkõige puudutab see ventilatsiooniseadmeid, küttesüsteeme ja soojuspumpasid. Korraline hooldus pikendab oluliselt  seadmete eluiga ja hoolduslepingu olemasolu tagab ka pärast garantiiperioodi seadmete tõrgeteta töö ja sellest tuleneva energiasäästu.

Ilma KredExita kestaks katkematu remondiolukord pikki aastaid

Tallinnas Pronksi 11 asuv 19 korteriga maja on ehitatud 1960ndail. Kuni 1990ni hoones suuremaid renoveerimistöid ei teostatud, siis viidi erinevatel aegadel läbi soojasõlme rekonstrueerimine, elektrisüsteemi renoveerimine ning amortiseerunud plekk-katuse vahetus koos pööningu vahelae soojustamisega. Vaatamata nendele töödele oli maja üldilme üsna räämas, fassaadil niiskuskahjustused ning küttesüsteem mittereguleeritav.

„Renoveerimise vajadus oli ilmne, ent oli ka selge, et vajalikke töid kogutava remondifondi arvelt ükshaaval teostades oleks maja kordasaamiseks kulunud kümneid aastaid ja see toonuks kaasa sisuliselt katkematu „remondiolukorra“ pikkadeks aastateks, mis omakorda tähendanuks ka vajadust jätkuvalt tegelda hangete, projekteerimiste ja ehitajate leidmise ning nende töö korraldamisega,“ ütleb KÜ Pronksi 11 juhatuse liige Enn Vilgo. Juhatus leidis, et sellise protsessiga tegelemiseks ei ole ühistul ei ajalisi ega rahalisi ressursse ning seega sai lahenduseks olla vaid kompleksne renoveerimine pangalaenu abil, kus kõik vajalikud tööd ühekorraga ära tehakse.

Eesmärk oli teha maja korda, et elanikud tunneksid ennast hoonesse tulles ja seal viibides hästi. Üsna pea sai selgeks, et visuaalselt hoone fassaadide ja koridoride väljanägemise uuendamine ilma tehnosüsteemide renoveerimiseta pole pikemas perspektiivis mõistlik. Seega sai eesmärgiks kortermaja renoveerimine koos tehnosüsteemide kompleksse rekonstrueerimisega, et parandada hoone energia- ning sisekliimaklassi. Vähetähtis seejuures polnud ka soov parandada kinnisvara väärtust vastavuses maja asukohaga Tallinna kesklinnas.

„Otsustasime kasutada KredExi kortermaja toetusmeetmete paketti, kuid keegi majaelanikest ega juhatuse liikmetest ei omanud piisavat pädevust pühenduda end rekonstrueerimisprotsessi vahetule juhtimisele. Sellest tulenevalt otsustasime taodelda KredExilt toetust projekteerimise- ja ehitusjärelevalve toetuse meetmest ning seejärel kortermajade rekonstrueerimistoetuse meetmest. KredEx korraldas hanked omanikujärelevalve teenuse osutaja ning projekteerija leidmiseks,“ räägib Enn Vilgo.

Projekteerimishanke võitis ja rekonstrueerimisprojekti koostas EA Reng AS. Hankega leitud omanikujärelevalve teenuse osutaja AS Taalri Varahaldus ülesandeks oli muuhulgas ehitushanke korraldamine. Ühistu soov oli leida hankega ehituse peatöövõtja, et vastutus kogu ehitustegevuse eest lasuks ühel ettevõttel ning ühistu ei peaks tegelema erinevate etappide töövõtjate omavahelise töö koordineerimise ega projektijuhtimisega. Samuti lihtsustas see ühistu jaoks garantiiga seotud küsimusi.

„Hanke võitjaks osutus Koda Ehitus AS. Oluline kriteerium ehitaja valikul oli ehituse lõpphind, ent vähemalt sama tähtsaks pidasime ehitaja usaldusväärsust, tema senist tegevust, garantiisid ning kompetentsi,“ meenutab Vilgo. „Kuna projekt hõlmas ka hoone tehnosüsteemide kaasaegseid lahendusi, hindasime peatöövõtja kompetentsi ja süvenemissoovi lahenduste analüüsimisel, parima lahenduse leidmisel ja pakkujate valikul.“

Renoveerimine muutis sisekliima paremaks ja hoone energiatõhusamaks

Renoveerimistööd Pronksi 11 majas teostati mai-september 2014. Hoone küte viidi üle kahetorusüsteemile, tasakaalustati püstikud, vahetati radiaatorid kaasaegsete vastu ning varustati termostaatide ja individuaalsete küttekulumõõdikutega. Energiasäästliku lisakütteallikana paigaldati firma Ochsner õhk-vesi soojuspump. „Ochsneri kasuks otsustasime, kuna selle tootja seadmetel oli hea kvaliteedihinnang nõudlikult Saksa turult, vajaliku võimsusklassi seade, mida oli konstruktiivselt võimalik meie hoonele paigaldada ning väga madal müratase,“ selgitab Vilgo.

Kõik korterid varustati Saksa tootja Meltem paindlikult juhitavate soojusvahetiga ventilatsiooniagregaatidega, mis tagavad energiasäästliku ja korteri hetkevajadusele vastava õhuvahetuse. Vannitubadesse paigaldati kvaliteetsed anduritega väljatõmbeventlaatorid. Tänu õhu filtreerimisele tagab ventilatsioonisüsteem puhta õhu ka nendes korterites, mille aknad on tiheda liiklusega tänava poole. Selle süsteemi kasuks otsustamisel said määravaks süsteemi väga madal omaenergiatarve, võimalus ventilatsiooni vastavalt vajadusele reguleerida ning vähene ümberehitusvajadus korterites. Kusjuures lahenduse kasuks otsustamisel muude turulolevate sarnaste süsteemidega ei jäänud ühistu lootma tootja andmetele, vaid tutvus ka TTÜ teadlaste uuringuga seadmete töövõime kohta reaalsetes oludes.

„Soojustasime hoone fassaadid. Kuna maja külgneb miljööväärtuslike hoonetega, siis fasaadide soojustamine väljastpoolt oli võimalik vaid hoone hoovipoolselt küljelt. Tänavapoolsel küljel otsustasime täita termovahuga seina vuugid. Fassaadide korrastamisega saime lahenduse ka varem fassaadilt sissetunginud niiskusele,“ räägib Vilgo. „Et saavutada eesmärgiks seatud C-energiaklassi, pidime leidma täiendava energia kokkuhoiuvõimaluse või tootma ise lisaenergiat. Kuna soojustusele olid piirid ette seatud, ent samas leidus piisavalt vaba katusepinda, otsustasime päikesepaneelidega elektritootmisseadme kasuks.“

Süsteemi koostas ja paigaldas Energogen OÜ. Tänu soojuspumbale suudab maja ise ära kasutada olulise osa toodetud elektrist suurel osal aastast. Ülejäägi müüb ühistu oma elektripartnerile ning võrku antud elektrienergia eest saab ühistu taastuvenergia toetust. Kuna paneelide tootja poolt garanteeritud tööiga on 25 aastat, arvestuslik tasuvusaeg 12-13 aastat, siis ligi pool seadme elueast toodab see ühistule tulu. Ja niinimetatud mikrotootja päikeseelektrijaam ei eeldanud ka suuri ümberehitustöid maja elektrisüsteemis.

„Oleme rahul, et maja välis- ja siseilme on korda saanud, hoone on energiasäästlikum ning et korterites on parem sisekliima aastaringselt. Ühistu liikmete jaoks tähendab see lisaks nende kinnisvara väärtuse tõusu,“ sõnab KÜ Pronksi 11 juhatuse liige Enn Vilgo.