Iga uue maksu kehtestamisel peab olema üheselt selge, miks seda tehakse. Automaksu puhul oleks selle ainsaks õigustuseks sihtotstarbelisus ehk riigieelarvesse laekuva lisaraha suunamine teede ehitusse ja korrashoidu, kirjutab TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens.
- TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. Foto: Liis Treimann
Kui me maksame sotsiaalmaksu, siis eeldame, et saame vastu toimiva tervishoiu- ning pensionisüsteemi, mitte riigieelarve tasakaalu. Miks nüüd mitmed otsustajad püüavad nii ennast kui teisi veenda, et automaks sobib ennekõike riigi rahanduse korrastamiseks või autoomanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks? Kui automaks kehtestada, siis tuleb laekuv raha suunata teehoidu – sellest võidavad nii Eesti riik, taristuehituse valdkonnas tegutsejad kui ennekõike needsamad teekasutajad. Nii need, kes autoomanikena seda maksu tasuma hakkavad kui ka jalakäijad ja ratturid. Lisaks suureneb liiklejate ohutus, mis tähendab säilivaid inimelusid.
Seotud lood
Kui riigil jätkub tervet mõistust, et mitte tõmmata lähiaastatel teedeehituse rahastus miinimumini, suudetakse ehk see Eestile väga oluline valdkond veel päästa, loodab Eesti Taristuehituse Liidu värske juhatuse esimees Indrek Pappel.
Värske Taristuehituse raporti andmetel kahanes eelmisel aastal teede ja platside ehituses müügitulu 9 protsenti ja sektori koondkasum lausa 64 protsenti, mis tähendab langust 2018. aasta tasemele. Vaata Äripäeva Infopanga koostatud edetabelit 2022. aastal enim müügitulu teeninud ettevõtetest ja kui palju nende kasum kahanes või mõnel isegi veidi kasvas.
Teeehitusettevõtetel ei ole eelmise aasta suure hinnakasvu tõttu alles enam puhvreid, millega uus kriis üle elada. Seetõttu võime juba sel sügisel näha teedeehituses koondamisi ja ettevõtete sulgemisi, rääkis Taristuettevõtete Liidu ja taristukontserni KMG OÜ juht Indrek Pappel raadiosaates „Eetris on ehitusuudised“.
Kuigi transpordi valdkonna eesmärgid on kõik õiged ja head, pole loodetud tulemusi saavutatud ning raha nende plaanide ellu viimiseks ei paista kuskilt tulevat, kirjutab taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.