• 19.11.13, 15:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aeg riikliku ehitustrateegia väljatöötamiseks küps

Eelmisel aastal võisin statistikaameti majandustulemusi vahendades märkida, et majanduskasvu veab ehitussektor. Ehitussektor troonis mitu kvartalit järjest majanduse kasvumootorina. Kuid nüüd on olukord vastupidine. Ehitussektorist on statistika järgi saanud pidur.
Miks on see nii? Ilmselt on jooksvaid põhjuseid palju, ent üks läbivaid ja suuremaid põhjusi on ehitussektori arengu riikliku strateegia puudumine. Pigem lastakse ehitussektoril elada piltlikult öeldes peost suhu. Kui on head ajad, siis on hästi, ja kui halvad ajad, jäävad ehitajad üksi.
Ehitussektor väärib laiemat pilku.
Eestit külastatavatele delegatsioonidele tuuakse tihti näiteks meie IT-sektorit ja selle saavutusi, sama promo tehakse poliitikute poolt välisriike külastades. Mis on meie ehitussektoril viga, et see ei vääri jõulist esiletõstmist sarnaselt IT sektoriga? Kas selle taga on vähene lobitöö, kirutud ehituskvaliteet, „Ehitajatega on ebamugav asju ajada“ stereotüüp või midagi muud?
Pakun välja, et üheks põhjuseks on see, et ehitussektoril puudub konkreetne suund, mida ka riik soosiks. Ma ei mõtle siin euroraha või mõne muu abiraha suunamist ehitusobjektidesse, vaid maailmatasemel oskusteavet mõnes ehitussektori valdkonnas täpsemalt. Olgu siis selleks teed, energiatõhus ehitus, tipptasemel arhitektuurilised lahendused ja teostused või kiired lahendused.
Selle asemel, et panustada arengusse, tegeleb riik ehitussektorit halvava maksupoliitikaga, madalate pakkumuste soosimisega ning ehitusseadustiku nüansside vägikaikaveoga.
On aeg otsustada, mis meie ehitusele rohkem väärtust toob, kas maksupoliitika ja seadusandlus või reaalset elu mõjutavasse arendustegevusse panustamine.
Vaja on riigi ja ehitajate koostööd. Küsimusi on palju, ent vastuseid pole üldse. Ilmselt ongi tarvis esitada õigeid küsimusi, et saada vastuseid. Vastuseid ei saa aga ilmselgelt anda üks ettevõtja või poliitik, vaid kogu ehitussektor koostöös riiki juhtivad inimesed.
Usun, et Eesti ehitussektori majanduse tõusudest ja mõõnadest saadud kogemustele tuginedes on ehituspoliitika loomiseks küps. Jõudu!
Üks koht, kus juba tänavu avalikult eeltoodud küsimustele vastuseid otsime, on 4. ja 5. detsembril toimuv „Eesti Ehituskonverents 2013“, kus avakõnega Eesti Ehituspoliitika võimalike suundade üle arutab Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Lisaks edumeelsed ehitusettevõtjad ning ehitajate igapäeva elu kujundajad. Vaata lähemalt www.ehitusuudised.ee/ehituskonverents2013/

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.11.24, 18:01
Maailma suurim kaablitootja Prysmian keskendub aina enam täislahendustele
Maailma suurim kaablitootja Prysmian on tutvustamas kontserni uut äristrateegiat, millega liigutakse kaablitootjast täislahenduste pakkujaks. Ettevõtte juhi Massimo Battaini sõnul on viieaastase äristrateegia Connect to Lead eesmärk ära kasutada praegust turupositsiooni oma tugevuste arendamiseks ja kindlustamiseks ning olla eestvedaja kaablitööstuse innovatsioonis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele