Buumi ajal lubasid vallad ehituses korralagedust

Nüüd tegelevad nad vaid tagajärgede likvideerimisega, seadustades ehitusloata uusehitisi, selgus riigikontrolli eilsest auditist.

Äripäeva arvates ei tohi vallavalitsused pugeda suure bürokraatia ja sellest tingitud pika menetlusaja ega ka rahapuuduse taha. Nagu riigikontrollgi kinnitas, algab kõik pihta ametnike endi soovist. Kes tahab korda majja lüüa – kiitust pälvis auditis Saku vald –, leiab ehitusasjatundjate palkamiseks raha. Ning vastutustundlikud ametnikud.

Jah, paberimajandust kaasneb maja ehitamisega palju ning asjaajamine võtab kauem aega, kui majaehitaja enamasti soovib, ent reeglid on kõigile ühesugused.

Lisaks tekitab omavalitsuse seadusele läbi sõrmede vaatamine ebavõrdsust – mõned käivad kadalipu läbi ja hangivad vajalikud kooskõlastused, teised seda ei tee. Võib väita, et tihtipeale ei erine n-ö paberiteta maja korrektsete dokumentidega hoonest millegi muu kui just nende paberite poolest. Ja et korras dokumentatsiooniga hoone võib teoreetiliselt olla elanikele või ümbritsevale keskkonnale sama ohtlik kui poolikute paberitega maja. Ent isegi kui paberimajandus on liiga keeruline (ja kus see poleks), tähendab see ikkagi mingit kontrolli. Ja seeläbi suuremat garantiid, et tegu on igati elamiskõlbliku majaga.

Lisaks peab vormistamata dokumentidega hoone ehitaja arvestama, et kui ta ise saab seal ehk muretult sees elada, siis sellisele majale ostja leidmine on üsna raske. Pank laenuandjana nõuab näiteks korrektsust, samuti võib probleeme tekkida kindlustamisel, eriti kindlustushüvitise saamisel.

Omavalitsused ise on probleemiks pidanud ehitamise alustamist enne ehitusloa saamist, kusjuures paljudel juhtudel olevat ilma loata ehitamise alustamine tingitud teadmatusest. Seaduse mittetundmine ehitajat vastutusest ei vabasta. Samuti on elanike harimine ses küsimuses ka omavalitsuse töö.

Riigikontrolli auditist selgub, et kuigi seadus annab omavalitsustele järelevalve tegijana küll võimalused, sõltuvad tulemused ja suutlikkus tihti otseselt inimestest, kes neid toiminguid teevad. Halvasti oma tööd tegeva või tundva inimese palgal hoidmine ei anna vallavalitsusele efekti ega kokkuhoidu ühestki otsast.

Ehitusjärelevalve võimekus ei sõltu mitte omavalitsuse suurusest ja ehitustegevuse intensiivsusest, vaid vallavalitsuse enda seatud prioriteetidest. Riigikontrolli hinnang kinnitab, et suutlikkus on parem seal, kus luuakse piisavalt ametikohti ja neis on tööl valdkonda tundvad inimesed. Probleem sai alguse sellest, et uute maksumaksjate jahil lubasid vallad majandusbuumi ajal peaaegu piiramatult sisse üha uusi elanikke. Sisuliselt oldi haldussuutmatud.

Ja üks lahendus sellele probleemile on kaua räägitud haldusreform. Kuigi siis on vallal suurem territoorium ja rohkem ehitisi kontrollida. Teisalt aga ka suuremad tulud ehk võimalused palgata enam kompetentseid inimesi.

Tuleb loota, et kõnealus auditist ei ole nn ühe päeva teema, mis homme unustatakse, vaid omavalitsused muudavad-parandavad selle järgi ka oma tegevust.