Tööandja, võta noor suveks tööle!

Alaealised on seaduse mõistes kõik alla 18-aastased isikud. Vanusegrupiti on määratletud, millist tööd võib teha. Seadus piirab teatud tööde tegemist vanuse järgi. Kas alaealise palkamine on ettevõtjale pigem kasutoov tegevus või on midagi, mida tasuks pigem vältida?

Viimasel ajal on ajakirjanduses palju juttu olnud nn lumehelbekeste põlvkonnast. Mida tööandjad saaksid ära teha selleks, et neid lumehelbekesi tulevikus vähem oleks?

Tasub rohkem noori kaasata ettevõtetesse ringi vaatama, kasvõi üks päev või nädal. Noor võiks olla kaasatud, et ta saaks reaalselt firmas tööd teha. Kaasamine annab noorele eesmärgi, kogemuse või teadmise, mille põhjal ta saaks teha tuleviku jaoks otsuseid. Isegi kui noor on ettevõttes ühe päeva, annab ka see aimu, kas ta tahab sellises ettevõttes töötada või mitte.

Näiteks kui noor läheb restorani tööle ja vaatab, et see töö on liiga jalgu koormav ning tahaks kuhugi laua äärde, siis ongi juba valik lihtsam, kuhu kandideerida. Muidugi alguses võib noor olla n-ö mitte kõige õigemas ettevõttes tema jaoks, kuid järgmisel korral jõuab ta kiiremini selle õige töökohani. Ja nii saab ettevõte oma kasuteguri – motiveeritud ja innuka noore töötaja.

Tööandja jaoks on positiivne, et noore töölevõtt lahendab hooajalise tööjõu küsimusi. Marjakorjamine, heakorratööd, riisumine, rohimine jm kergemad tööd, mis ei eelda murutraktori ja trimmeri kasutamist, on noorele igati jõukohased. Noor saab teha näiteks põhikohaga töötaja tööd, kes muidu peab kojamehe ametit pidama või paljundama. Takistusi ja piiranguid on, kuid need pole ülemäära keerulised. Töösuhe on n-ö riskisuhe ja seal on alati piirangud, nii täisealise kui ka alaealise töötaja puhul. Alaealine on tihtipeale hakkamist täis ja vahest isegi kiirem töötaja ning suudab hooajalisel tööl korjata rohkem ja kiiremini marju kui mõni vanem daam või härra. Selles mõttes on ta kindlasti tööandjale kasulikum.

Tööandjal on võimalik taotleda toetust, kui ta on palganud tööle alaealise vanusevahemikus 13–16 aastat. Sel juhul tekib tal õigus saada Eesti Töötukassalt alaealise töötamise toetust. Toetust makstakse jooksva kalendriaasta esimeses kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest. Näiteks kui selle aasta juunis võetakse tööle isik, kes on 14-aastane ja sõlmitakse temaga tööleping, siis ettevõtjal tekib õigus saada toetust alles järgmisel aastal, ehk siis hiljemalt järgmise aasta 31. maiks tuleb see taotlus Töötukassa kaudu esitada. Toetuse saamise eeldus on, et tööandja peab maksma töötajale eelneval aastal vähemalt 1000 eurot töötasu brutos. Toetuse suurus on 30% brutotasust. See toetus jõustus alles 1. jaanuaril 2018 ning andmed veel puuduvad, kas see meede innustab rohkem alaealisi tööle võtma.

Seaduse järgi võib töötegemist alustada ja töölepingut sõlmida alates seitsmendast eluaastast. Selleks on vaja ema või isa luba. Ei tasu unustada, et ka 17-aastane on alaealine ja vajab samuti töötamiseks vanemate luba. Maksu- ja tolliameti haldusalas on töötajate register, kuhu tuleb 10 päeva enne töölepingu sõlmimist sisestada teatud andmed, sh seadusliku esindaja nõusolek, töötingimused, kus ja kuidas alaealine töötama hakkab, andmed koolikohustuse kohta ja kontaktandmed. Seejärel vaatab tööinspektsioon töötajate registrist, et selline töötaja on registreeritud ja analüüsib kümne päeva jooksul, kas ta soovib seda töösuhet kontrollima minna või mitte. Kui otsest keeldumist kümne päeva jooksul ei ole tulnud, siis on lubatud see tööleping sõlmida.

Keeldumise tõenäosust suurendavad tööandja varasemad rikkumised või potentsiaalsed ohud noorele töötajale. Tööandja vastutus on kontrollida, et töölepingus oleks ka lapsevanema nõusolek, mida on soovitav võtta kirjalikult. Nõusoleku võib kirjutada vabas vormis. Seadus lubab vanemapoolset nõusolekut anda ka tagasiulatuvalt.

Lepingu tüüp sõltub alaealise töö iseloomust. Kui noor teeb tööd, kus tööandja õpetab, koolitab, annab töövahendid ja koostab tegevuskava, siis on tegemist töösuhtega ja sobib tööleping. Kui aga näiteks noor ja andekas pillimängija kutsutakse esinema mõnele üritusele, kuhu ta tuleb oma instrumendiga ja ta ei vaja juhendamist ega õpetamist ning lepingupartner tagab ainult koha, kus esineda, siis on sobilikum käsundusleping.

Kui noor saab lepingu kehtivuse ajal töötades täisealiseks ja töö iseloom ei muutu, siis pole vaja uut lepingut sõlmida. Selliseid tingimuste muutusi nagu suurem töökoormus või töötamine öisel ajal saab fikseerida töölepingu lisadena. Kui tööleping on ala- või ülereguleeritud, siis lähtutakse eelkõige seadusest.

Alaealistel on lühendatud täistööaeg olenevalt vanusegrupist. Maksimaalne tööaja piir on 7–12-aastasel kaks tundi päevas või 12 tundi seitsme päeva jooksul väljaspool kooliaega. Koolivaheaegadel on tööaeg kolm tundi päevas või 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 13–14-aastastel jaguneb maksimaalne tööaeg kahele tunnile päevas ja 12 tunnile seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi vältel koolivälisel ajal. Koolivaheajal on lubatud tööaeg seitse tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötada võib maksimaalselt pool aega kogu koolivaheajast. Tasub töölepingus või töölepingu lisas ära märkida, kui palju tunde alaealine võib täpselt töötada ja kuidas tunniarvestus käib ning millal saadetakse kokkuvõte, kui mitu tundi ja mis päevadel noor töötas.

Seadus näeb ette alaealiste töötamisele ka kellaajalised piirangud. Siin eristatakse koolikohustuslikku ja mittekoolikohustuslikku alaealist. Esimene ei või töötada õhtul kella 20-st hommikul kella 6-ni. Mittekoolikohustuslik 15–17-aastane alaealine ei või töötada õhtul kella 22-st kuni hommikul kella 6-ni. Tööandja ei saa töötajaga töötamist kokku leppida vahetult enne koolipäeva algust, ehk siis kui õpilasel algab kool kell 9, siis tööandja ei saa temaga sõlmida lepingut, kus noor peab tööle tulema hommikul kell 7. Erandiks on, kui alaealine töötaja teeb kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all kella 8-st kuni 24-ni, sellisel juhul on see lubatud.

Tööandja jaoks on kõige mõistlikum pidada alaealise töötundide arvestust ning võtta töölepingule ema või isa allkiri. See välistab hilisemad vaidlused. Piisab sellest, kui tööandja saadab vanematele e-kirja alaealise töötundide ja töötasu kohta. Vanem võiks sellele kirjale vastata.

Alaealise töö valdkondadele kehtivad samuti teatud piirangud. Ei tohi töölepingut sõlmida sellistele töö valdkondadele, mis ületavad alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, ohustavad kõlblust, sisaldavad ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata või ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistavad sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, ohustavad tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Seda, kas töökoht vastab tingimustele, hindavad tööandja, noor ja eeskostja koos ning samuti teeb seda lisaks tööinspektsioon.

Alaealine ei tohiks kindlasti töötada sellistel töökohtadel, kus on kahjustav kiirgus, vibratsioon, müratase üle 80 detsibelli, pidev madal või kõrge temperatuur, kokkupuude tuleohtliku gaasi või vedelikuga, lõhkeainetega, bakterite, viiruste, parasiitide või seentega. Samuti on alaealistele keelatud teha tööd, kus on võimalik varisemisoht, näiteks lammutustööd, kõrgustes töötamine, liftide remondi- ja hooldustööd.

Samas seadus näeb ette ka erisusi. Mõningatel juhtudel võib töötada eespool nimetatud töökohtadel, näiteks siis, kui alaealine õpib kutseõppe hariduskeskuses ja ta läheb ettevõttesse tööle praktikandiks oma õpitavale erialale ning peab tööajal olema täisealise isiku ja töökeskkonna spetsialisti järelevalve all. Alaealised ei tohi töötada ka alkoholi ja tubaka käitlemisega tegelevates ettevõtetes.

Alaealisel töötajal on võimalik saada puhkust 35 kalendripäeva, kui pooled pole kokku leppinud pikemat puhkust. Töötajale soodsas suunas võib alati kokkuleppeid teha. Seadus piirab alaealiste ületunnitööd ning kokkulepe, kus alaealist kohustatakse tegema ületunnitööd, on õigustühine. Alaealist võib saata töölähetusse, kui lapsevanem on andnud sellekohase nõusoleku.

Kui selgub, et alaealisel puudub töötamiseks vanema nõusolek või lubatakse ta tööle, kuigi tööinspektor ei ole luba andnud, siis karistatakse tööandjat rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kui sama teo on toime pannud juriidiline isik, siis on trahv kuni 1300 eurot. Kui alaealisega on sõlmitud leping, mis on vastunäidustatud tema tööde tegemiseks, on samuti rahatrahv kuni 100 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 1300 eurot.

Alaealise töötamise eest peab tööandja tasuma täpselt samasuguseid makse nagu täisealise töötaja eest.

Tööandja soovib pakkuda 15-aastasele suveks nn kojamehe tööd: lillepeenarde territooriumi korrashoidu. Tööd on maksimaalselt 1–2 päeva nädalas ja oma tööl käimise aja määrab alaealine ise, lähtudes ilmast. Peamine on, et kõik saaks tehtud. Kuna töölepinguseadus keelab töölepingu sõlmimise pikemaks ajaks kui pool koolivaheaega, siis kas tööandjal on õigus selle töö tegemiseks sõlmida alaealisega töövõtuleping?

Töövõtuleping on kindlasti võimalik, aga kui rääkida töölepinguseaduse kontekstis, siis töölepingu sõlmimisel on teatavad piirangud. Kaasuse asjaoludest ei selgu, mida see 1–2 päeva tööd nädalas tähendab. Töölepinguseaduse mõistes on maksimaalne töömaht seitse tundi päevas ja selle seitsmepäevase vahemiku kohta 35 tundi. Kuna selles näites on töötajal koolivaheaeg, siis võib ta kenasti seitse tundi tööd teha, mis on ka maksimaalne võimalik norm. Kui ta teeb selle seitsmepäevase vahemiku kohta 14 tundi tööd, siis on tema koormus 0,4 kohta ja seeläbi näidatakse, kui palju on maksimaalne võimalik tundide arv seitsmepäevase perioodi kohta. Selline lepingu sõlmimine oleks seadusega kooskõlas eeldusel, et lillepeenarde rohimine ja territooriumi korrashoid on kerge iseloomuga tööülesanne ja seal raskeid murutraktoreid ja trimmereid kasutama ei pea.

Sõlmida käsunduslepingut ainuüksi seetõttu, et tööandja ei oska öelda, kui kauaks seda tööd jagub, on tööandjal teatav risk. Kui tema soovib endale kedagi tööle võtta ja selle alusel kvalifitseerida, et tema ei tea, siis ta ei peaks kaaluma seda, kas sõlmida tööleping, käsundusleping või mõni muu kokkulepe või üldse tähtajaline leping.

Praeguse küsimuse kontekstis selgub, et tegemist on tegelikult töösuhtega, kuna sellele viitavad asjaolud, et noor teeb lihtsat tööd talle sobival ajal ja mahus käsundi hoole ja jälgimise all. Hoole ja jälgimise all tähendab seda, et ta vahetult allub ikkagi tööandjale, mis viitab konkreetselt töösuhtele. Isegi kui tööandja sõlmib käsunduslepingu, on see kvalifitseeritav töölepinguna. Olenemata lepingu pealkirjast võib seda lähtuvalt sisust kvalifitseerida õigeks lepinguks, isegi kui see on pealkirjastatud selliselt, laieneb see pärast töölepinguks. Mis puudutab seda, et kas alaealisega on võimalik sõlmida käsunduslepingut, siis üldjoontes on küll võimalik, aga mitte praeguses kontekstis.