Kultuurikomisjon saatis muinsuskaitseseaduse eelnõu esimesele lugemisele

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõi välja, et mälestistega seotud tegevustele ja töödele on seatud kõrgendatud nõudmised, mille täitmise eest lasub praegu vastutus peamiselt mälestise omanikul. „Kohustuslikud tegevused võivad olla väga kulukad ning seepärast on hea, et riik võtab osa kohustusi enda kanda ja aitab kulusid hüvitada,“ ütles Must.

Komisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits juhtis tähelepanu, et eelnõu järgi toetab riik kaitse all oleva ehitise omanikele seda osa töödest, mis erineb tavatöödest ehk uuringuid ja muinsuskaitselist järelevalvet. „Mälestist korrastada soovivatele omanikele on mõeldud järelevalve ja uuringute kompenseerimiseks 2019. aastast 1,4 miljonit eurot lisaraha,“ lausus Ladõnskaja-Kubits.

Istungil toodi välja, et eelnõuga on lisaks kavas anda kultuurimälestise omanikele otsuste tegemisel suurem paindlikkus, panustada senisest enam nõustamis- ja ennetustegevusele ning tugevdada arheoloogiapärandi kaitset.

Eelkõige toob kavandatav muudatus leevendust eraomanikele, kellele kuulub 80 protsenti ehitismälestistest. Kitsenduste rahaline hüvitamine, nõustamine ja leevenduste tegemine laieneb kõikidele muinsuskaitse mälestiste liikidele.

Samuti näeb eelnõu ette Muinsuskaitseameti nimetuse muutmise, sest ameti tegevus hakkab hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Komisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul annab muuseumite ja muinsuskaitse ühendamine arenguvõimekust. Ta toonitas, et ameti uus nimetus on veel lahtine. „Tänane otsus saata eelnõu esimesele lugemisele ei tähenda veel, et eelnõu oleks valmis,“ ütles Randjärv. „Eelnõuga on vaja veel tööd teha ja kindlasti tuleb siia muudatusettepanekuid.“

Komisjonile tutvustasid eelnõu kultuuriminister Indrek Saar, Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ja õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld.

Komisjon otsustas saata muinsuskaitseseaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 26. septembril.