Aasta puitehitisele kandideerib rekordarv töid

Aasta puitehitise võistluse korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu projektijuhi Anni Martini sõnul esitati konkursile 57 võistlustööd, nende seas üheksa eramut, neli suvilat ning viis kortermaja. „Kuigi võistlusele esitatud kortermajad on puitfassaadidega, ei ole ilmselt kaugel ka see aeg kui sarnaselt Põhjamaadele on edaspidi kortermajad tervikuna puitkonstruktsioonis teostatud,“ märkis ta.

Suure grupi puitehitiste konkursil moodustasid installatsioonid ja väikevormid. „Esitatud objektide hulgas on üle maailma välgukiirusel levinud ja rekordilist kajastust leidnud audioraamatukogu „Ruup“, kogu aeg kasutuses olev EKA tudengite „Lugeja“ Harju tänaval, Tallinna Arhitektuuribiennaali installatsioonid, Pärnu rannaniidu linnuvaatlustorn ning Eestit väga väärikalt ja puidukäsitlust maailmatasemel tutvustanud Eesti Expo paviljon,“ täpsustas Anni Martin.

Aasta Puitehitise konkurssi korraldaval Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidul on hea meel näha kvaliteetset ja läbimõeldud puidukasutust nii konstruksiooniliste lahenduste kui ka põllumajandus- ja tootmishoonete fassaadide juures. „Kandidaatide hulgas on Neeruti küla lihaveiste laut ja hobuste tall-maneež ning Vaemla tootearenduskeskus,“ kirjeldas Martin ning lisas: „intrigeerivalt vastuoluline on panna kokku puit ja katlamaja – kui nutikas lahendus see on, saab tutvuda Pühajärve biokatlamaja juures.“

Sadama temaatika vajaks tema sõnutsi juba omaette auhinda, sest tänavu on konkurssile esitatud lausa neli väikesadamat – Hiiumaal Tärkma ja Kärdla, Tartus Karlova ning Peipsi ääres Tiheda laululava ja lauter. „Mõjusa grupi moodustavad ka Tallinnas Sõpruse puiestee 157 asuv kontorihoone, Tartus Lemeksi peakontor ning Rakveres Targa Maja Kompetentsikeskus,“ lisas ta.

Professionaalne puitarhitektuur on levinud üle-Eesti, sest konkurssile laekus töid peaaegu igast Eesti maakonnast. „Kõige enam esitati kandidaate Harjumaalt ja Tartumaalt, kuid arvukalt on esitatud objekte ka teistest maakondadest,“ täpsustas Anni Martin.