Tööõnnetuste viis kõige levinumat põhjust ja vastumeetmed

Õnnetused liikuvate ehitusmasinatega

Kanalisatsioonitöödel pärast torude paigaldamist täideti kraavi liivaga. Plaattihendajaga liiva tihendades ei märganud ega kuulnud kuulmiskaitsevahendeid kasutav töötaja tagurdavat veokit. Autojuhil oli tahavaatepeeglitest kehv nähtavus ja ta ei veendunud tagurdades ohutuses, kuid jätkas tagurdamist. Töötaja jäi auto ja pinnasetihendaja vahele, mille tõttu sai sisemisi vigastusi ja kontsluumurru.

Veokite ja muude liikuvate töövahendite läheduses toimetades peavad töötajad olema nähtavad ning töötamiskoht loomuliku valgustuse ebapiisavusel valgustatud. Töötajaid ohustava veoki tagurpidi manööverdamisel on vaja autojuhti käemärguannetega juhendada. Tööandja oli signaliseerija kasutamise ohutusjuhendis ka ette näinud, kuid ehitusobjektil nõuet siiski eirati, kuna seal olid erinevate tööandjate töötajad. Ohtlike olukordade vältimiseks tuleb tööandjatel oma tegevus kooskõlastada. Üksteist ja oma töötajaid tuleb teavitada ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega kaasneda võivad. Samuti tuleb tagada, et masinate tegevus, nagu autoga tagurdamine, ei ohustaks teisi töötajaid. Ohutusnõuete eiramisel tuleb kohe reageerida. Siinkohal tasub meelde tuletada, et töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest vastutab töid korraldav tööandja. Ühisel ehitusplatsil vastutab peatöövõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid.

Töö kõrgustes

Kaks ehitusmeest hakkasid hoone akendele luuke paigaldama. Juurdepääsuks kasutati üle kahe meetri kõrgust pukktellingut. Töö käigus selgus, et tellingu kõrgeimal platvormil seistes ei ulatutud osa töid tegema. Platvormile paigaldati redel, mis toetus vastu maja seina. Redelil ülespoole astudes kaldus pukktelling hoonest eemale ja kukkus koos redeli ning töötajatega sillutisele. Mõlemad mehed said raskeid kehavigastusi.

Ajutistel kõrgtöödel töötaja kasutusse antava töövahendi valikul peab arvesse võtma töö laadi ja töötingimusi. Tellingutel töötades on üldjuhul keelatud kasutada kõrgemale saamiseks redelit või muud vahendit. Tellingu ülemiselt platvormilt peab ulatuma ettenähtud tööde läbiviimiseks kõrvale küünitamata. Kui tööst tulenevalt võib telling kalduda või liiga palju kõikuda, tuleks kasutada tellinguid, mis pole konstrueeritud vabaltseisvatena. Neid peab ankurdama vastavalt kasutusjuhendi nõuetele püsivasse konstruktsiooni. Tööõnnetust oleks aidanud vältida see, kui enne tellingu kasutuselevõtmist oleks selle üle kontrollinud pädev isik, kes oleks hinnanud ka tellingu sobivust tehtavaks tööks. Kohustus on ehitusplatsil kontrollida ka muid töövahendeid, sealhulgas redeleid ja tõsteseadmeid. Läbiviidud kontrolli kohta koostatakse akt, kuhu pannakse kirja selles osalenud isikud, kontrollimise aeg, avastatud puudused ning võimalikud parandusettepanekud. Ka töötajatel võimaldatakse kontrollis osaleda. Avastatud puudused tuleb võimalusel kõrvaldada kohe või enne töövahendi kasutuselevõttu.

Tööinspektsiooni läbi viidud ehitusplatside kontrollidel on sagedaseks rikkumiseks tellingute kaitsepiirete puudumine, mille tõttu on toimunud mitu rasket tööõnnetust. Tellingutel peavad olema kaitsepiirded, kui kukkumiskõrgus on vähemalt 2 m või kasutusjuhendis on need ette nähtud.

Tuleoht keevitustöödel

Jahutussüsteemi rekonstrueerimistöödel paigaldati hoone koridori lakke kinnitatud torustikule isolatsioonimaterjali selleks ette nähtud liimiga. Samas töökohas veidi eemal monteeriti torustikku, mis hõlmas keevitustöid. Töötaja riivas harkredeli liigutamisel põrandal seisnud avatud plekkpurki, milles oli väga tuleohtlik ja ärritava toimega liim. Purgist paiskus kemikaal töötaja riietele ja äsja keevitatud torule ning süttis põlema. Lähedal asuva tulekustuti olemasolu ja kaastöötaja kiire tegutsemine hoidsid ära halvima, kuid töötaja käed ja jalg said raskeid põletushaavu.

Keevitustööde tegemisel on kõrgendatud tuleoht. Seega on tööandja kohustus korraldada töö selliselt, et samal ajal ei kasutataks tuleohtlikke aineid. Tulekustutusvahendite olemasolu on kohustuslik, kuid eelkõige tuleb süttimist ennetada. Tööandja polnud töötajaid töökohal juhendanud, puudus väljaõpe, samuti polnud tutvustanud ohtliku kemikaali ohutuskaarti. Enne tööle asumist tuleb korraldada töökohale ja ametile vastav tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ning väljaõpe. Kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning oskab neid praktikas rakendada, lubatakse viimane iseseisvale tööle. Töötaja vastutus on seda suurem, mida teadlikum ta on.

Varing kaevetöödel

Kolm töötajat alustasid ehitusplatsil kanalisatsioonitorustike paigaldamist. Trassi kaevamiseks oli tellitud ka ekskavaator koos operaatoriga. Tööde käigus kaevati varasematel aastatel lahtikaevatud ja tagasitäidetud pinnast. Maapind oli 10 cm sügavuselt külmunud ning kaevand tehti 2,6 m sügav ja meeter lai. Lõigu otsas laiendati ja süvendati pöördkaevu jaoks veidi kaevandit. Kaevandi seinad tehti püstloodis ja pinnas ladustati selle servadele. Varisemisest tingitud ohu vältimiseks ei kasutatud tugielemente.

Ekskavaator seisis ja midagi ei kaevatud, töötaja paigaldas kaevandi põhjas torupõlve. Samal ajal varises kaevandi üks serv, mattes töötaja pinnase alla. Lähedal olev töötaja hüppas kaevandisse ja hakkas labida abil teadvuseta kannatanut välja kaevama. Lõplikult kaevas kannatanu välja kohalesaabunud Päästeamet ja kiirabi konstateeris töötaja surma.

Olenemata pinnasetüübist on vajalik kaevandites, mis on sügavamad kui 1,2 m, võtta tarvitusele meetmed varinguohu vähendamiseks. Kui töölaad eeldab kaevandis põlvitamist või kummargil töötamist, siis ka madalamas kaevandis. Töötamine on lubatud ainult toestatud või nõuetekohaste kalletega kaevandis. Varisemisohtlikumate pinnasetüüpide, sealhulgas eelnevalt kaevatud pinnase korral on varisemine ebatõenäoline, kui horisontaalne kalle on vähemalt 34 kraadi. Tihedamalt sidusate pinnasetüüpide korral kalle suureneb. Vahel, näiteks sõiduteedel, pole võimalik kallet tagada. Teinekord on ehitusettevõtja huvi võimalikult vähe pinnast välja kaevata ning sellega tööle kuluvat aega lühendada. Kui kaldeid ei looda, tuleb pärast pinnase väljakaevamist seinad esimesel võimalusel toestada. Kõige levinuma toestusviisina kasutatakse spetsiaalseid tugielemente. Pinnast ei kuhjata kunagi kaevandi veerele, vaid ladustatakse kaugusele, mis ei põhjusta kaevandi seina varingut.

Ohud lammutustöödel

Pärast mõisa vana aidahoone kuivatiruumi katuse demonteerimist koristasid kolm meest vanuses 27, 25 ja 18 aastat hoone ümbrusest ehitusprahti. Ootamatult toimus paekivist tulemüüri varing aidahoone kuivati ruumi poole, mille tõttu kõik kolm töötajat hukkusid.

Ehitist või rajatist peab lammutama pädeva isiku juhtimisel ja tarvitusele tuleb võtta eelnevalt kindlaks määratud vajalikud ettevaatusabinõud. Üldjuhul peaksid lammutustöödele eelnema ehitusuuringud. Näiteks ehitusloa taotlemisel ehitise lammutamiseks peab projektis olema lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde läbiviimiseks, samuti ehitise osade ajutise toestamise viisid. Kui mingil põhjusel projekti siiski ei tellita, peab tööohutuse plaan enamikku eelkirjeldatut siiski sisaldama.

Koordineerimine ja kontroll on ohutuse aluseks

Püüdes juhtumitest kokkuvõtet teha, saab öelda, et ehitustööde ohutu läbiviimine algab tööde kavandamisest, mida arutatavad ja milles lepivad omavahel kokku nii spetsialistid kui ka töötajad. Ohtlikke töid tehakse pädeva isiku kontrollimisel ja koordineerimisel. Ühisel ehitusplatsil peab töövõtja olema määranud koordinaatori, töövõtja puudumisel peab seda tegema ehitise omanik.

Töötervishoiu ja -ohutuse koordinaator on vähemalt kolmeaastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe. Ehitusplatsidel viiakse läbi iganädalasi üldkontrolle, mille käigus kontrollitakse ehitusplatsi korrasolekut ja vastavust töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Üldkontrolli käigus kontrollitakse muu hulgas ehitusel kasutatavate töövahendite, sealhulgas tellingute, redelite ja tõsteseadmete, korrasolekut. Iga ohuolukord ja nõutele mittevastavus võib kujuneda põhjuseks, miks töötaja tervisekahjustuse sai. Seega peaks töötervishoiu- ja tööohutusalane ennetustegevus saama vastutavatel tööde korraldajatel töö loomulikuks osaks.

Autor: Indrek Avi Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant