Vandeadvokaat: tants keskkonnatasude ümber

Täpsemalt puudutab lahend maavara kaevandamisõiguse tasusid ja vee-erikasutusõiguse tasusid, mida makstakse karjääridest väljapumbatavale veele, kaevandustest väljapumbatavale veele ning jahutusvee võtmise eest muust kui Tallinna veevarustussüsteemi kuuluvast veekogust.

Lahend on oluline nii ettevõtjatele, kes nimetatud keskkonnatasusid maksavad (eelkõige mäetööstus), kui ka üldiselt kõikidele saastetasu ja ressursitasu maksjatele, sest sellega antakse juhiseid tulevikus keskkonnatasude kehtestamiseks ja tõstmiseks.

Keskkonnaministeeriumis on praegu koostamisel keskkonnatasude raamkava aastateks 2016-2020. Kahtlemata saab olema tehtud otsus üheks dokumendiks, millest raamkava koostamisel juhindutakse.

Millest kõik algas?

Valitsus kehtestas 2010. aastal viieks aastaks aastate kaupa erinevad vee erikasutusõiguse ja kaevandamisõiguse tasumäärad. Ootamatult tõsteti aga enne viie aasta möödumist tasumäärasid oluliselt alates 2013. aasta aprillist. 

Näiteks oli enne muudatusi kaevandamisõiguse tasumäärade iga-aastane tõus umbes 5%, osade tasuliikide puhul oleks see muutunud alles 2015. aastast.

Muudatuste kohaselt tõusnuks enamiku maavarade puhul kaevandamisõiguse tasumäärad aastas 20%. Seega oleks see tähendanud aastaks 2015 kuni 60% tasumäära tõusu võrreldes 2013. aastaga.   

Samuti oli enne muudatusi vee-erikasutustasu tasumäärade kasv alates 2013. aastast umbes 5% aastas. Tasu suurus jahutusvee võtmise eest muust kui Tallinna veevarustussüsteemi kuuluvast veekogust pidi enne muudatusi kuni 2015. aastani samaks jääma.

Muudatuste järel tõusevad alates 2013. a aprillist tasumäärad jahutusvee võtmise eest muust kui Tallinna veevarustussüsteemi kuuluvast veekogust ning karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee eest kuni 20% aastas.

Mida Riigikohus otsustas?

Riigikohus asus seisukohale, et ettevõtlusvabadus iseenesest ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Samuti leidis Riigikohus, et keskkonnatasudega riigile tulu saamise eesmärk on põhiseadusega kooskõlas. Seetõttu on keskkonnatasu määrade tõstmine üldjuhul sobiv ja vajalik abinõu, suunamaks ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendamaks riigieelarve tulusid.

Oluliseks otsuse tegemisel osutus aga just valitsuse kehtestatud tähtajaline tasumäärade tõusu regulatsioon. Valitsus kehtestas tasumäärad 2010. aastal viieks aastaks, ilma reservatsioonita, et neid võidakse enne viie aasta möödumist muuta.

Kehtestatud tähtajalise regulatsiooni püsimine on ettevõtjate jaoks oluliseks kriteeriumiks tegevuse planeerimisel, seetõttu tekib ka isikul õiguspärane ootus, et tema kohustusi selle aja jooksul ei suurendata. Keskkonnakaitse vajadusele ja riigi fiskaalhuvile vastandub antud juhul seega ettevõtjate õiguspärane ootus.

Keskkonnatasude tõus oli muudatustega märkimisväärne, samas ei ole tegemist erakorraliste asjaoludega (ootamatult saabunud ulatuslik majanduskriis vms), mis õigustaks keskkonnatasu tõusu planeeritust varem. Ka üksnes riigi fiskaalhuvi ei kaalu kaasuse asjaoludest tulenevalt õiguspärase ootuse põhimõtte riivet üles. Riigikohus leidis, et eesmärk suunata ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendada riigieelarve tulusid ei kaalu antud juhul üles ettevõtlusvabaduse riivet koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seetõttu tunnistas Riigikohus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks keskkonnatasu määrade muutmise.

Keskkonnatasude hetkeseis

Riigikohtu 16. detsembri otsusest tulenevalt jäävad kehtima 2013. aastaks tasumäärad, mida rakendati 1. jaanuarist 2013. 1. jaanuarist 2014 ja 1. jaanuarist 2015 rakenduvad tasumäärad ulatuses, milles need olid kehtestatud 2010. aastal. Keskkonnatasu tõstmisel prognoosis valitsus täiendavat tulu riigieelarvesse 2013. a 5 miljonit €, 2014. a 12 miljonit € ja 2015. a 17 miljonit €, mis Riigikohtu otsuse tulemusel suures osas laekumata jääb.

Oluline on tasu maksvatel ettevõtjatel ka teada, et Riigikohtu otsusel on tagasiulatuv jõud. Keskkonnatasu määrade tõusu järgselt ning uutes määrades deklareeritud ja makstud tasusid on  isikul õigus tagasi nõuda. Kuivõrd uued määrad hakkasid kehtima 2013.a. II kvartalist ja arvestades sellega, et keskkonnatasu makstakse kvartaalselt kvartalile järgneval kuul, siis on kehtetuks tunnistatud tasumäärade alusel tasutud riigieelarvesse keskkonnatasu II ja III kvartali eest.

Mida tähendab kohtuotsus ettevõtjatele?

Riigikohtu lahend annab ettevõtjatele kindluse, et kindlaksmääratud tähtajaks kehtestatud keskkonnatasusid ei tõsteta. Seevastu võib lahendi valguses prognoosida, et alates 2016. aastast suurenevad keskkonnatasu määrad senikavandatust suuremas ulatuses. Loodetavasti analüüsib Keskkonnaministeerium keskkonnatasude tõusu vajadust juba praegu, keskkonnatasude raamkava väljatöötamise raames. 

Keskkonnatasude hulka kuulub lisaks lahendis käsitletud ressursitasudele ka  kalapüügiõiguse tasu ja jahipidamisõiguse tasu ning saastetasu saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise eest või jäätmete kõrvaldamise eest. Riigikohtu lahendis väljaöeldu on oluline ka nende tasuliikide reguleerimisel. 

Autor: Mirjam Vili