Ehitusmaterjalide TOPi võitja: edukas eksport kasvatas kasumit

TMB sisenes aktiivselt eksporditurgudele

2009. aastal ning aasta-aastalt on tegevus väljaspool koduturgu andnud järjest paremaid tulemusi. “Nüüd on eksportturgudel n-ö käsi sees ning sealt saab ka kasumit teenida. Põhjamaades tuleb ehitusvaldkonnas usalduse võitmiseks kogu ehitusturgu põhjalikult süveneda ja kohalikke ehitustavasid tundma õppida ning see võtab aega,” selgitas Luts. TMB peamine eksportturg on Rootsi, kuhu mullu tarniti 55 protsenti toodangust. Koduturul kasvasid mahud eelmisel aastal pea kolmandikuni, samas Soome viidava toodangu hulk kahanes aastaga 31 protsendilt 11-le.

“Ei saa öelda, et olukord ehitusturul oleks läinud stabiilsemaks. Hetkel on nõudlus üsna suur, ka Eesti turul on seis hea. Soomes on ehitusmahud langenud, eriti märgatav on langus ühiskondlike hoonete ehituses. Eestiga võrreldes on tegemist küll pea kümme korda suurema turuga, ent meie toodete konkurentsivõimet vähendavad suured transpordikulud ja tihe konkurents,” rääkis Luts. Rootsi ja Norra on seevastu stabiilsed. Rootsis jätkub elanike sissevool suurlinnadesse, mis tingib kolme peamise piirkonna: Stockholmi, Göteborgi ja Malmö elamispindade suure nõudluse. Lisaks ehitatakse palju ka ühiskondlike hooneid, kaubanduskeskusi, spordihooneid jne.

Betoonelementide turul on konkurents mõõdukas ning hinnad suhteliselt kõrged. Norras on nõudlus betoonelementide järele kõrge, riik on võtnud suuna arendada lisaks suurematele keskustele ka põhjapiirkondi. Norra turg on TMB jaoks uus ja veel väikese müügimahuga turg, kuhu plaanitakse rohkelt ressursse suunata. Turu iseärasuseks on aeglane kindlustunde ja kliendisuhte kujunemine. Peamisteks faktoriteks turul on kvaliteet ja tarneajad, mitte niivõrd hind. “Oleme Norras teinud alles kolm objekti, ent see rikas riik on meile atraktviine,” märkis Luts.

Lõviosa eksporttoodangust valmib TMB Läti tehases, kus mõne kuu eest alustati uue tehasekorpuse ehitust. “Uus korpus valmib järgmisel kevadel, investeeringu maksumus on 3–4 miljonit eurot. Läti turul on arengupotentsiaal suurem kui Eestis – langus oli seal suurem ja kohalikul turul ehitusmahud märksa väiksemad kui Eestis. Läti liitumine eurotsooniga toob tõenäoliselt Lätti ka rohkem välisinvesteeringuid,” rääkis TMB juht. Betoonelementide nõudlus oli Lätis mullu väike, enamik tootjaid orienteerus ekspordile. “Strateegiline plaan on saada tootmine ka Tallinnase. Pealinnas ja lähiümbruses käib ju peamine ehitustegevus, ehkki praegu on ehitus aktiivne ka Tartumaal ja Ida-Virumaal,” lisas ta.

Konkureerivad kohalikega.

TMB osaleb peamiselt hooneehituses: korterelamud, büroohooned, ühiskondlikud hooned, kaubanduskeskused. “Rootsis oleme teinud seitse IKEA hoonet, neid on tulemas veel. Stockholmis osaleme suuremahulises korterelamute ehituses,mis tagab töö järgmise aasta maikuu lõpuni.

Kõige pikemad lepingud ongi meil aastaks. Tehase täisvõimsusel töö on lepingutega tagatud ette umbes kolmeks kuuks,” rääkis Luts. Ka kohalikul turul jagub ettevõttele huvitavaid objekte. Septembri algul sõlmiti leping ERM hoone rajamiseks, kus peatöövõtja on Fund Ehitus; lisaks osaletakse Tartu Ülikooli Kliinikumi kahe uue korpuse ehitusel.

TMB põhikonkurentideks, kes samuti oma toodangut ekspordivad, on E-Betoonelement, Lasbet Tootmine, Muuga Betoonelement; Eesti turul lisanduvad veel Betoneks ja Talot. “Lätis on meil konkurente vähem. Välisturgudel konkureerime peamiselt kohalike tootjatega ja reeglina Eesti tootjatega samadele objektidele pakkumist tegema ei satu,” ütles Luts.

Betoonitootja toodangumaht ja käibekasv jäävad sel ja ka järgneval aastal Lutsu sõnul sarnasteks mulluste tulemustega. “Arvestame umbes 25% suuruse käibekasvuga 2015. aastal, mil uus Läti tehasekorpus juba töös,” märkis ta. Ekspordi osakaal toodangust jääb tänavu ligi 60% piiresse, edaspidi plaanitakse ekspordi osakaalu hoida vähemalt 30% piires. TMB on pidanud plaani ka Venemaa turule sisenemiseks. “Tegemist on tulevikuteemaga, sest bürokraatlikke

takistusi on palju. Piirangu panevad peale tollimäärad ja ebaloomulikult kallis transport,” põhjendas Luts.

Just logistika tõttu ongi betoonelementide eksport raskendatud ning mõnede tooteliikide puhul võib hind transpordikulude tõttu kahekordistuda. Lutsu sõnul on sihtriigi kvaliteedinõuetele vastavusega võimalik hakkama saada, ent raske kauba transport on kallis ja pahatihti piirav tegur. “Eestis on autode koormuspiirangud oluliselt väiksemad kui naaberriikides ning see halvendab meie konkurentsivõimet. Edukale ekspordile aitaks kaasa ka laevatranspordi kiirem areng ja paremad võimalused,” rääkis Luts.

Probleeme tekitab betoonitootjaile oskustööjõu defitsiit. “Just selle aasta kevadest alates on tunda, et tööjõudu ei ole. Töötajate leidmiseks pole kaasa aidanud ka erinevad motivatsioonipaketid, mida ettevõte on loonud,”

rääkis Luts. Möödunud aastal palgad ehitus- ja ehitusmaterjalisektoris tõusid, eelkõige tingituna tööjõu liikumisest kõrgema palgatasemega Skandinaavia riikidesse. TMB majandusaasta aruandes märgitakse, et Tartu tehases tõusis tööliste keskmine palgakulu inimese kohta 13% võrreldes 2011. aastaga, Lätis koguni 22 %.

“Tegemist on füüsiliselt raske tööga. Lihttöölisi võib ehk hõlpsamalt leida, ent meie vajame oskustöölisi, kel peab olema tehnilist taipu ja tootejooniste lugemise oskus,” kirjeldas Luts ja tunnistas, et nad on mõtelnud ka võimalusele, et tuleb sobivaid töötajaid otsida väljastpoolt Eestit. “Betoontoodete puhul pole võimalik

kogu tööd automatiseerida. Tootmises on palju käsitsi tööd ja inimest ei saa masinaga asendada. Eestis on inimesi vähe, aga kui soovime oma majandus arendada, tuleb ju kuskilt tööjõudu leida,” sõnas ta.

Autor: Tea Taruste