Ehitusklubi: Tihe suhtlus tagas Teletorni projekti edu

Klubi avas SA Tallinna Teletorn juhataja Riina Roosipuu, kes tõi välja esimese väljakutsena teletorni hanke korraldamise. Esiti plaanide järgi ei läinud ning esimese hanke võitjaga leping katkestati. See aga põhjustas projekti hilisema valmimise, kuid tänu heale koostööle nii arhitekti-, projekteerija- ning ehitajaga, suudeti projekt kenast selleks kevadeks valmis saada. Roosipuu märkis, et lühikese lahtioleku perioodi jooksul on teletorni külastanud juba enam kui 20 000 külastajat ning ootused on suured. Taasavatud torn on pälvinud heakskiidu nii asjatundjatelt kui ka tavakülastajatelt.

Torni rekonstrueerimise olemuse avas KOKO arhitekt Andrus Kõresaar, kes tõi välja huvitavaid fakte teletorni kujunemisloost ning miks kujundati rekonstrueerimise käigus torn just selliseks nagu ta praegu välja näeb. „Et tegu on objekti moderniseerimisega, siis ei saa teha ainult kosmeetilist ümberkujundamist, vaid tuleb teha midagi unustamatut,“ märkis Kõresaar

Kõresaare sõnul oli peamiseks lähtumine torni enda kujust, mis avaneb külastajatele parkla poolt ning sulgub Teletorni sisenedes. Sissepääsu projekteerimisel mõeldi ennetavalt külastajate turvalisusele. Et teletorni ülemises osas tekivad talvel jääpurikad ning jäätunud lumekiht, mis võib tugeva tuule korral lennata kuni 100 meetri raadiusesse, projekteeriti talviseks sissekäiguks katusega kaetud sissepääs. Suvel kasutatakse sissepääsuks teisele korrusele toovat pandust ning väljapääsuna I korruse tunnelit.

Kõresaar tõi esile, et Torni esialgne projekt on projekteeritus Gruusia projekteerija poolt, kes on projekteerijaks ka Vilniuse teletornile, kuid Tallinna teletorn on rohkem õnnestunud. Kõresaar tõ välja samuti asjaolu, et linnaplaneeringu poole pealt ei ole Tallinna torn planeeritud külastajatele kõige mugavamasse kohta, kuid Nõukogude võimu poolt heaks kiidetud torn ei olnudki algselt mõeldud tavakülastajale. Torni asukohana olevat planeeritud isegi Naissaart, kuhu tavainimesel oleks juurdepääs täiesi puudunud ning torn täitnuks ideaalis kõik tollele ajale sobivaid sidefunktsioone. Torni praegune olukord polnud ehitajatele lihtne, sest pinnast on soine ja seetõttu on ka vundament väga kogukas. Kõresaar märkis, vana sissepääsu juures on olemas isegi varjend, mis on plaanis külastajatele korda teha järgmises etapis, kui hakatakse tegelema maastiku kujundamisega teletorni ümber.

Et torni esialgse projekti järgi rõhutati inimese väiksust ja tähtsusetust Nõukogude saavutuste ees, siis ümberehituse käigus sai eesmärgiks just külastaja tähtsustamine ning maja logistika oleks selge ja arusaadav.

Tornis tehti täielikult ümber 21. ja 22. korrus. Varasemalt oli 22. korrus külastajatele täielikult suletud, kuna sealsed ruumid olid täis tele analoogtehnikat. Tehnika arengu käigus on tehniliste vahendite mõõtmed tohutult vähenenud ja see pakkus võimalust tornis avada külastajatele veel üks korrus. Ümberehituste käigus tõsteti kõrgemale lagesid, et saavutada ka parem vaade.

Sisekujunduses lähtuti avarusest. Ekspositsioonid ei ole esitatud boksides, kuhu inimesed võivad eksida või millest mööda käivad, vaid avatud ruumis.

Täielikult projekteeriti ümber tuletõrjesüsteem. Varasem süsteem toetus gaasile, millega tulekolded summutati, kuid samas oli plaanitud ka nii, et tulekahju korral oleks mürgitatud ka kõik külalised. Inimene ei olnud tähtis, vaid oluline oli päästa saatetehnika. Sellist olukorda vältida, otsiti uut lahendust ning otsustati uduspriklersüsteemi kasuks. Samuti asub torni keskel ka evakuatsiooni ruum, kuhu mahub 100 külastajat. Seetõttu on torni ülemisse ossa külastajate arv ka piiratud.

Kõresaar tõi esile veel väga head koostööd Eesti ettevõttega Andres klaas, kes arendas välja külastajate ühe suurima atraktsiooni, milleks on läbipaistmatust läbipaistvaks muutuv klaas. See arendus on pälvinud heakskiidu ning on võimlaik, et seda kasutatakse edasi ka sisekujunduses. Samuti kiitis Kõresaar head koostööd Tallinna Tehnikaülikooli robootikakeskusega, kes arendas välja 21. korrusel külastajatega suhtlevad seened.

Kõresaar rõhutas, et projekti õnnestumisele aitas kaasa tihe koostöö kõikide osapooltega. Kõresaare sõnul oli tegemist pidevalt taganttõukava projektijuhtimisega, kus kokku saadi iga nädal, mitte kohvitassi taga, vaid jälgiti projekti käiku ning vajadusel leiti lahendused probleemidele.

YIT Põhja-Eesti piirkonna juht Andres Jakobi tõi rekonstrueerimise projektis esile projekti logistika poole ja selle väljakutsed. Aeganõudev töö oli materjalide transportimine üles torni. Selleks kasutatu väljas olnud vintsi, kuid suurte tuulte tõttu tuli töö pidevalt katkestada ning vahel lausa mitmeks päevaks. Teine osa materjalist tuli transportida tornis asuva liftiga. Et lifti mitte koormata vajas lift kiiruse vähendamist. Lifti tuli kasutada nii kogu lammutuse käigus tekkinud materjalide allatoomiseks kui ka uute materjalide üles transportimiseks. Osa suuremamõõtmeliste materjalide puhul kasutati lahendust, kus materjalid kinnitati lifti alla.

Andres Jakobi sõnul ei saanud projekti käigus milleski kindel olla, sest ehituskultuur torni ehitamisel erineb suuresti tänapäevale. Jakobi märkis siiski, et torni konstruktsioon oli säilinud üllatavalt hästi ja erilisi tugevdusi tegema ei pidanud. Küll aga sai üllatuseks suurtes kogustes aspesti avastus, mille eemaldamine võttis kaua aega.

Sarnaselt Kõresaarele tõi Jakobi esile torni udusprinklersüsteemi, mis kätkeb endas lahendust, kus vesi segatakse lämmastikuga. Selline lahendus on Eestis unikaalne, mida pole varem tehtud. Samuti läksid vahetusse kõik torni tehnosüsteemid. Kütteallikana kasutatakse tornis soojuspumpasid kui ka soojuskiirgajaid.

Jakobi sõnul oli küll projekteerijaga palju arutelusid, kuid meeldiva koostöö käigus leiti kõigele lahendus. Jakobi märkis, et professionaalne koostöö kõikide osapooltega aitas saavutada praegust tulemust oluliste tõrgeteta.

4. mail toimus Tallinna Teletornis Ehitusuudised.ee ehitusklubi „Teletorni rekonstrueerimise väljakutsed“. Ehitusklubisse oli teletorni rekonstrueerimisest kuulama ehitusettevõtete ja ehitusega lähedalt seotud ettevõtete nõukogu ja juhatuse liikmeid, projekti- ja objektijuhte ning arhitekte.