Energiamaja Konsultatsioonid OÜ juhataja Rain Airik rääkis, et Eestis on vaid mõned üksikud B-klassi hooned.
„Nõukaaegsed kortermajad, kui neil pole tehtud parendustöid, jäävad D-, E- ja F-klassi. Buumiaegsetel hoonetel on erinevad klassid – eks tuleb vaadata, kes oli arendaja, kes ehitaja. Usun, et suured arendajad on teinud asju valdavalt korrektselt, enamasti kuuluvad need hooned C-kassi,“ lisas ta.
Energiamärgis on Airiku sõnul eelkõige kinnisvaraväärtust näitav dokument, kui aga on plaanis hoone ekspluatatsioonikulusid madalamaks saada ja renoveerimistöid teha, tuleb tellida energiaaudit. „1500-2000 krooni maksev energiamärgis on ikkagi vaid hästi kiire pilk maja energiakuludele. Energiaklassi määramisel arvestatakse küttekulu, mis sisaldab ka sooja vee tegemisele tehtud kulutusi ning elektrikulu,“ märkis ta.
Korterelamute energiaklassid energiatõhususarvu (ET) võiA ET või KEK=100
kaalutud energiakasutuse (KEK) kWh/(m2·a) klassi skaala
B 101=ET või KEK=120C 121=ET või KEK=150D 151=ET või KEK=200E 201=ET või KEK=250F 251=ET või KEK=300G ET või KEK=301Allikas: MKM
Seotud lood
Energiamärgise küsimine pole veel korteriostja silmis populaarne. Majaomanik seda samuti hankima ei kiirusta, sest see võib korrastamata vara hoopis kehvas valguses näidata.
Skanska EMV ASi juhatuse esimees Andres Aavik rääkis, et uue elamispinna ostul on prioriteediks asukoht ja hind, ent energiahinna ja kommunaalkulude jätkuvat kasvu arvestades on tekkinud sobiv pinnas ka energiasäästlike lahenduste jaoks.
Tapa linnas 13 maja haldav Peeter Lauring rääkis, et kuna kinnisvara ostu-müüki praktiliselt ei toimu ja hinnad on Tapal olematud, siis energiamärgist ta hoonetele eraldi tellinud ei ole.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.